Euroopa Komisjon soovib liginullenergiahooneid varem, kui siiani plaanitud

Protsessi tuleks muuta nii, et hooned peavad nullilähedase energiavajadusega olema juba enne 2021. aastat. Kaubanduskoja hinnangul ei ole Eestil mõistlik komisjoni soovitusi arvestada.

Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et 31. detsembriks 2020. aastal on kõik uued hooned liginullenergiahooned ning kõik riigi või kohaliku omavalitsuse hooned peavad olema liginullenergia hooned juba pärast 31. detsembrit 2018. aastal.

Eesti võttis need tingimused üle selliselt, et uued hooned on need hooned, mille püstitamiseks väljastatakse ehitusluba või –teatis pärast nimetatud tähtaegasid. Euroopa Komisjon seda tõlgendust aga õigeks ei pidanud ning selgitas, et oluline ei ole mitte ehitusloa saamise aeg, vaid see, millal hoone ehitamine lõppeb. See tähendab, et liginullenergiahooned peavad olema ka need hooned, mida hakatakse ehitama juba enne 2020. aasta detsembrit, kui nende ehitamine lõpetatakse ilmselt pärast 31. detsembrit 2020. aastal.

Komisjoni soovitused ei ole liikmesriikidele kohustuslikud ning kaubanduskoja hinnangul ei olegi antud juhul soovitusega arvestamine ja sellest tulenevalt Eesti regulatsiooni muutmine mõistlik.

Koja arvetes on hoone valmimisajast lähtumine hinnanguline ning tekitaks rakendamisel probleeme. Näiteks pole selge, kuidas tagatakse rangemate nõuete täitmine juhul, kui hoone valmib eeldatavast ajast hiljem. Seega tekitaks hoone valmimisajast lähtumine kindlasti segadust nii projekteerijates, ehitusloa taotlejates ja väljaandjatest ning ka järelevalveasutustes. Juba kehtiva regulatsiooni muutmine tooks samuti kaasa palju ebaselgust ning oleks ühtlasi ka vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega.

Loe kaubanduskoja arvamust täismahus: