Euroopa Komisjoni mahetootmise tegevuskavast

Euroopa Komisjon seadis Euroopa rohelise kokkuleppe raames strateegiaga „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga ELi mahetootmisele ambitsioonika eesmärgi: 2030. aastaks peab vähemalt 25% põllumajandusmaast olema mahepõllumajanduslik. Praegune seis on selline, kus mahepõllumajandusmaa on viimase kümne aasta jooksul suurenenud peaaegu 66% – 8,3 miljonilt hektarilt 2009. aastal 13,8 miljoni hektarini 2019. aastal. Praegu moodustab mahepõllumajandusmaa ELi kasutatavast põllumajandusmaast 8,5%. Mahepõllumajandusmaa suurenemisega on kaasnenud jaemüügi märkimisväärne kasv ning viimase kümne aasta jooksul on jaemüük kahekordistunud: ligikaudu 18 miljardilt eurolt 2010. aastal rohkem kui 41 miljardi euroni 2019. aastal.

Komisjoni sõnul tuginetakse selles mahepõllumajanduse tegevuskavas eelmise (2014.-2020. a tegevuskava) saavutustele ning võetakse arvesse mahepõllumajanduse teemal peetud avaliku konsultatsiooni tulemusi. Tegevuskava on jagatud kolmeks omavahel seotud teljeks vastavalt toiduainete tarneahela struktuurile:

1. stimuleerida nõudlust ja tagada tarbijate usaldus;
2. edendada üleminekut ja tugevdada kogu väärtusahelat;
3. suurendada mahepõllumajanduse panust kestlikkusse.

Tegevuskava eesmärk on lühidalt öeldes igati suurendada Euroopa Liidus mahepõllumajanduse osakaalu, julgustades põllumajandustootjaid minema üle mahepõllumajandusele, ning laiendada mahetoidu kättesaadavust.

Täpsemalt on kolme erineva telje raames kavandatud järgmised meetmed:

1. telg: stimuleerida nõudlust ja tagada tarbijate usaldus

• Mahepõllumajanduse ja ELi logo edendamine;
• Mahesööklate edendamine ja keskkonnahoidlike riigihangete kasutamise suurendamine;
• Mahekoolikavade juurutamine;
• Toidupettuse ennetamine ja tarbijate usalduse suurendamine;
• Jälgitavuse tõhustamine;
• Erasektori panuse hõlbustamine.

 

2. telg: ülemineku stimuleerimine ja kogu väärtusahela tugevdamine

• Ülemineku, investeeringute ja parimate tavade vahetamise soodustamine;
• Sektorianalüüsi väljatöötamine turu läbipaistvuse suurendamiseks;
• Toidutarneahela korraldamise toetamine;
• Kohaliku ja väikesemahulise töötlemise kindlustamine ning lühikese kaubaahela toetamine;
• Loomasöötade parandamine vastavalt mahepõllumajanduslikele eeskirjadele;
• Mahevesiviljeluse kindlustamine;

 

3. telg: suurendada mahepõllumajanduse panust kestlikkusse

• Kliima- ja keskkonnajalajälje vähendamine;
• Geneetilise elurikkuse täiustamine ja saagikuse suurendamine;
• Vaidlusalaste sisendite ja muude taimekaitsevahendite alternatiivid;
• Loomade heaolu parandamine;
• Ressursside tõhusam kasutamine.

Osad meetmed jagunevad veel alameetmeteks ning kokku näeb Euroopa Komisjon mahetootmise tegevuskavas ette 23 meedet. Nende elluviimiseks tuleb kasutusele võtta erinevad rahastamisallikad. Mahepõllumajandusele antakse jätkuvalt rahalist toetust maaelu arenguga seotud kohustuste raames (2. sammas) ning ökokavade (1. sammas) kaudu võib teha kättesaadavaks täiendava rahastamisvoo. Peale selle eraldatakse ELi müügiedenduspoliitikas mahukas eelarve, et edendada mahetoodete tarbimist.

Täpsemalt, alates 2021. aastast kavandab EK:

• eraldada põllumajanduse edendamise poliitika iga-aastaste tööprogrammide raames suurema eelarve, et tõsta tarbijate teadlikkust mahetoodetest ja ergutada nõudlust nende järele;
• hoogustada ELi mahetoodete edendamist kolmandate riikide konkreetsetel kasvavatel turgudel, tehes seda näiteks koostöös liikmesriikidega messidel osalemise kaudu;
• suurendada teadlikkust ELi mahetootjate ekspordivõimalustest, et kasutada ära meie vabakaubanduslepingute ja samaväärsuslepingute võrgustikku;
• suurendada sektori nähtavust selliste auhindade kaudu, millega tunnustatakse ELi mahepõllumajandusliku toiduahela tipptaset.

Komisjoni sõnul on mahepõllumajanduse peamine kasu märkimisväärselt (ca 30%) suurem elurikkus mahepõllumajandusmaal kui tavapäraselt haritaval maal. Näiteks toob mahepõllumajandus kasu tolmeldajatele. Mahetootjatel ei ole lubatud kasutada sünteetilisi väetisi ja nad võivad kasutada üksnes piiratud arvul keemilisi pestitsiide. Lisaks on keelatud GMOd ja ioniseeriv kiirgus ning antibiootikumide kasutamisel on ranged piirid.

Kuna mahetootmise ja tarbimise maht on liikmesriigiti väga erinev – mahepõllumajanduse alla kuuluva põllumajandusmaa osakaal ulatub 0,5%-st kuni rohkem kui 25%-ni – on väga oluline, et iga liikmesriik töötaks võimalikult kiiresti välja oma riikliku strateegia mahepõllumajanduse kohta, mis põhineks sektori põhjalikul analüüsil ning milles oleksid asjakohased meetmed, stiimulid, selged tähtajad ja riiklikud eesmärgid. Kõik liikmesriigid peaksid selgitama, kuidas nad kavatsevad kaasa aidata kogu ELi hõlmava eesmärgi saavutamisele ning kehtestama selle maa-ala protsendimäära, mis peab riigis olema 2030. aastaks mahepõllumajanduslik. 

Mahepõllumajandusalaste teadmiste vahetamise edendamiseks tuleb laiendada põllumajandusliku nõustamise teenuseid. Tegevuskava eesmärkide toetamiseks kavatseb EK eraldada vähemalt 30% põllumajandus-, metsandus- ja maapiirkondade teadus- ja innovatsioonimeetmete eelarvest mahepõllumajandussektorile eriomastele või selle jaoks olulistele teemadele, nagu suurem saagikus, geneetiline mitmekesisus ja alternatiivid vaidlusalustele toodetele.