Euroopa Liidu samm edasi toidujäätmete vähendamisel ning tekstiilide tootjavastutuse laiendamisel

Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid eelmisel nädalal esialgsele kokkuleppele jäätmete raamdirektiivi läbivaatamise suhtes, nähes ette ELi sihtmäärad toidujäätmete vähendamiseks 2030. aastaks ning meetmed kestlikuma ja vähem jäätmeid tekitava tekstiilisektori saavutamiseks.

Esmakordselt kehtestatakse toidujäätmete osas sihtmäärad EL tasandil ja kokku lepiti 2030 aastaks järgmises:

• jäätmete vähendamine toidu töötlemisel ja valmistamisel 10%, võrreldes nendes sektorites aastatel 2021–2023 tekkinud toidujäätmete keskmise kogusega;
• elaniku kohta tekkivate jäätmete vähendamine 30% toidu jaemüügi käigus, restoranides ja toitlustamisel ning kodumajapidamistes, võrreldes nendes sektorites aastatel 2021–2023 tekkinud toidujäätmete keskmise kogusega.
• Ette nähti ka inimtarbimiseks ohutu müümata toidu vabatahtlik annetamine.

Tekstiilijäätmete osas nähakse tekstiilitootjate ja moebrändide jaoks ette ühtsed laiendatud tootjavastutuse normid, mille kohaselt tuleb neil oma tekitatud jäätmete puhul osaleda jäätmete kogumise ja töötlemise rahastamises, makstes tasu, mis sõltub nende toodete disaini kestlikkusest ja ringluspõhisusest.

Kaasseadusandjad (EL Nõukogu ja Parlament) leppisid kokku, et käsitletakse jäätmeteks muutunud tekstiili ületootmist ning ultrakiirmoe- ja kiirmoetavasid, et vältida tekstiiltoodete kõrvaldamist enne nende võimaliku kasutusea lõppu. Liikmesriigid võivad tootjate poolt makstavaid tasusid tekstiiltoodete kasutusajast ja vastupidavusest lähtuvalt kohandada.

Esialgse kokkuleppega nähakse ette võrdsed tingimused, mis hõlmavad kõiki laiendatud tootjavastutuse süsteemide kohaldamisalasse kuuluvaid ettevõtteid. Selle ühtse raamistiku kohaselt oleks kõigil ettevõtetel, sealhulgas väiksematel ettevõtetel juurdepääs vajalikele, jäätmeteks muutunud tekstiili nõuetekohase töötlemise ressurssidele ja taristule.

Laiendatud tootjavastutus selles jäätmete raamdirektiivi läbivaatamist käsitlevas ettepanekus tähendab, et ette nähakse ühtsed süsteemid, mille kohaselt peavad moetööstuse kaubamärgid ja tekstiilitootjad maksma tasusid, et aidata rahastada jäätmeteks muutunud tekstiili kogumise ja töötlemise kulusid. Need süsteemid luuakse kuni 30 kuud pärast selle direktiivi jõustumist ja kokku lepiti, et nende kohaldamisala hakkab hõlmama ka mikroettevõtjad.

Nimetatud tasude suurus põhineb tekstiiltoodete ringlusel ja keskkonnatoimel. Kuna jäätmetekke vältimine on parim võimalus, nähakse ette, et liikmesriigid võivad nõuda kõrgemaid tasusid kiirmoebrändidelt – neilt ettevõtjatelt, kes järgivad kiirmoe tootmis- ja kaubandustavasid.

Üldine lähenemisviis sisaldab ka erisätteid nende liikmesriikide kohta, kus turul on suurem korduskasutuskõlblikuks hinnatud tekstiiltoodete osakaal. Need liikmesriigid võivad nõuda, et kaubandusliku korduskasutusega tegelevad ettevõtjad maksaksid nende toodete esmakordsel turul kättesaadavaks tegemisel väiksemat tasu.

Halduskoormuse vähendamiseks on pärast laiendatud tootjavastutuse süsteemide loomist mikroettevõtjatel loodud süsteemist tulenevate kohustuste täitmiseks veel üks aasta (kokku 3,5 aastat pärast uute normide jõustumist).

Edasised sammud
Esialgse kokkuleppe peavad nüüd EL Nõukogu ja Euroopa Parlament kinnitama. Kui see on ametlikult vastu võetud, on ELi liikmesriikidel kuni 20 kuud aega oma riigisiseste õigusaktide ajakohastamiseks.

EKle tehakse ülesandeks läbi vaadata ja hinnata laiendatud tootjavastutuse süsteemide rahastamist ja võimalikke jäätmeteks muutunud tekstiiliga seotud sihtmäärasid (2029. aastaks);esmatootmise rolli toidujäätmete tekkimisel, tootmistasemete muutuste mõju ja võimalikke ajakohastatud sihtmäärasid toidujäätmete vähendamiseks 2030. ja 2035. aastaks.

Meeldetuletuseks – jäätmete raamdirektiivi läbivaatamist käsitleva ettepaneku esitas Euroopa Komisjon 2023. aasta 5. juulil, keskendudes eelkõige toidu- ja tekstiilisektorile. Ettepaneku üldine eesmärk oli vähendada jäätmeteks muutunud tekstiili ja toidujäätmete tekke ja käitlemisega seotud keskkonna- ja kliimamõju.

Euroopa Liidu Nõukogu materjale vahendas Reet Teder

• Üldine lähenemisviis jäätmete raamdirektiivi läbivaatamise suhtes