FASTER - topeltmaksustamise vältimise lihtsustamine

Euroopa Liidu Nõukogu võttis detsembris 2024. vastu uued eeskirjad, millega kehtestatakse ohutumad ja kiiremad menetlused topeltmaksustamise vältimiseks ning mis soodustavad piiriüleseid investeeringuid ja aitavad võidelda maksupettuste vastu.

FASTER direktiivi eesmärk on Euroopa Komisjoni sõnutsi muuta kinnipeetava maksu menetlused ELis piiriüleste investorite, riiklike maksuhaldurite ja finantsvahendajate, näiteks pankade või investeerimisplatvormide jaoks turvalisemaks ja tõhusamaks.

Topeltmaksustamise vältimine
Praegu maksustavad paljud liikmesriigid välismaal elavatele investoritele piiriülestelt investeeringutelt makstavaid dividende (aktsiatelt) ja intresse (võlakirjadelt). Samal ajal peavad (sõltuvalt sellest, kas riikide vahel on sõlmitud topeltmaksustamise vältimse lepingud) need investorid maksma samalt tulult tulumaksu oma elukohariigis.

Kuigi liikmesriikidevaheliste lepingute eesmärk on lahendada topeltmaksustamise probleem, on kinnipeetava maksu mahaarvamise taotlemise menetlused liikmesriigiti tegelikult väga erinevad, mistõttu on maksusoodustus- või tagasimaksemenetlused on tihti pikad, kulukad ja tülikad. Need menetlused võivad olla haavatavad ka ulatuslike maksupettuste suhtes.

Direktiiv FASTER muudab maksusoodustuste menetlused kiiremaks, lihtsamaks ja samal ajal maksupettuste suhtes ohutumaks.

Ühtne maksuresidentsuse tõend
Direktiiviga võetakse kasutusele ELi ühine digitaalne maksuresidentsuse tõend (eTRC), mida maksu maksvad investorid saavad kasutada, et saada kasu kiirmenetlustest kinnipeetavatest maksudest vabastuse saamiseks.

Liikmesriigid näevad ette automaatse protsessi digitaalsete maksuresidentsuse tõendite väljastamiseks füüsilisele isikule või nende jurisdiktsiooni maksuresidendist juriidilisele isikule.

Kiirmenetlused
Direktiiv võimaldab liikmesriikidel kasutada kahte kiirmenetlust, mis täiendavad olemasolevat kinnipeetavate maksude standardset tagasimaksmismenetlust. See muudab maksuvabastuse ja tagasimaksete tegemise kiiremaks ja tihedamalt ühtlustatuks kogu ELis.

Liikmesriigid peavad kasutama ühte või mõlemat järgmistest süsteemidest:

• allikalt vabastamise menetlus, mille puhul dividendide või intresside maksmise ajal kohaldatakse asjakohast maksumäära;
• "kiire tagasimaksmise" süsteem, mille puhul enammakstud kinnipeetud maks makstakse tagasi kindlaksmääratud tähtaja jooksul

ELi riigid peavad kohaldama kiirmenetlusi, kui nad vabastavad avalikult kaubeldavate aktsiate eest makstavad dividendid ülemäärasest kinnipeetavast maksust.

Liikmesriikidel on võimalus säilitada oma praegused menetlused ja mitte kohaldada direktiivis ettenähtud menetlusi, kui liikmesriikide süsteemidega, mis vastavad nende praegustele turutingimustele, vabastavad avalikult kaubeldavate võlakirjade eest makstavad intressid ülemäärasest kinnipeetavast maksust.

Ka on liikmesriikidel õigus pettuste ennetamiseks tehtavate täiendavate kontrollide teostamisel

välistada kinnipeetava maksuvabastuse taotlused täielikult või osaliselt kiirmenetlusest.

Ka kaudsete investeeringute puhul, st. juhtudel, kui investor ei investeeri otseselt väärtpaberitesse, vaid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja kaudu, on  õiguspärastel investoritel, näiteks ühisinvesteerimisettevõtjatel või nende investoritel, juurdepääs kiirmenetlustele.

Uute normide kohaselt peavad sertifitseeritud finantsvahendajad, kes taotlevad registreeritud omaniku nimel maksuvabastust, täitma hoolsuskohustust seoses registreeritud omaniku õigusega saada maksusoodustust.

Standardne aruandluskohustus finantsvahendajatele
Direktiiviga kehtestatakse finantsvahendajatele (nt pangad või investeerimisplatvormid) standardne aruandluskohustus. Eesmärgiks on lihtsustada riiklike maksuhaldurite jaoks võimalike maksupettuste või kuritarvituste avastamist.

Liikmesriigid loovad riiklikud registrid, kus suured (ja valikuliselt väiksemad) finantsvahendajad peavad end sertifitseerimiseks registreerima. Selle registreerimismenetluse lihtsustamiseks luuakse Euroopa sertifitseeritud finantsvahendajate portaal, mis toimib spetsiaalse keskse veebisaidina, kus riiklikud registrid on kättesaadavad.

Liikmesriikidele jääb vajalik kaalutlusõigus sertifitseeritud finantsvahendajate registreerimisel ja tagasikutsumisel konkreetsetel juhtudel ning neid puudutavate meetmete vastuvõtmisel.

Pärast registreerimist peavad finantsvahendajad esitama asjaomasele maksuhaldurile tehingute jälgimiseks vajaliku teabe. Liikmesriikidel on võimalus taotleda ulatuslikumat aruandlust tehingute kohta, et tuvastada võimalikke maksualase kuritarvitamise või maksupettuse juhtumeid.

Lisaks otsesele aruandlusele nähakse ette ka kaudse teatamise võimaluse. Kui teatamine on otsene, peab sertifitseeritud finantsvahendaja rikkumisest teatama otse päritoluliikmesriigi pädevale asutusele. Kui aruandlus on kaudne, peab teabe esitama iga väärtpaberimakseahelasse kuuluv sertifitseeritud finantsvahendaja. Liikmesriigid määravad karistused, kui direktiivist tulenevaid kohustusi ei täideta.

Direktiiv jõustub peale avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Liikmesriigid peavad direktiivi oma siseriiklikku õigusesse üle võtma 31. detsembriks 2028 ja siseriiklikke õigusnorme tuleb kohaldada alates 1. jaanuarist 2030.

Euroopa Liidu nõukogu materjalide põhjal Reet Teder