Intervjuu Andrus Albiga, rahvusvahelise müügi treeneriga Southwestern Consultingust
Kuidas ja mis põhjusel liitusid Southwestern Consulting meeskonnaga ja otsustasid USAsse raamatuid minna müüma?
Southwestern Advantage´iga otsustasin raamatuid müüma minna esimesel kursusel Tartu Ülikoolis õppides. Tundsin, et pean muutuma paremaks inimestega suhtlemises, ja saada sellises koguses kogemust ühe suvega tundus hea plaan. Lisaks välismaa kogemus tõmbas ka.
Southwestern Consulting oli asjade loomulik käik - oli aeg see ettevõte Euroopasse laiendada ning mul oli aeg raamatumüügist edasi areneda. Ameerika on oma müügioskustelt Euroopast väga palju ees. Meie kultuur on teine ja muidugi tuleb asju kohandada, kuid meil on võimalus kasvada ja areneda Ameerika meetodeid kasutades ja kohandades.
Kuidas õnnestus Sul raamatumüügiettevõtte müügiedetabelites nii kõrge positsioon saavutada (Andrus on kõigi aegade müüginumbrite topis 7. kohal)?
Olla 7. kohal 250 000 inimesest, kes 160 aasta jooksul ühes ettevõttes töötanud, on päris äge jah. Osalt on see muidugi tulnud lihtsalt aastatega, müüsin ju raamatuid kokku 12 suve, aga teisalt olin alati 100 parima müügiinimese seas igal suvel peale oma esimese. Teisest suvest saadik otsustasin, et kui midagi teha, siis teha seda täiega ja õppida see täielikult ära. See ka töötas.
Palju on juttu sellest, et eestlased pole head müügimehed ning meie müügioskused jätavad pehmelt öeldes soovida. Kogenud ning rohkete kogemustega müügiinimesena – kas nõustud selle väitega või mitte? Palun põhjenda.
Ma ei ole sellega üldse nõus. Eestlasel on väga head eeldused olla väga hea müügiinimene. Müügitöö on ühelt poolt töökus ja teiselt poolt oskus. Töökust on meil palju. Kahjuks oskust on väga vähe. Enamik Eesti müügiinimesi on lihtsalt hakanud ise jalgratast leiutama ja katse-eksitusmeetodil loonud endale mingi süsteemi.
Kõikides teistes valdkondades pead aastaid õppima, enne kui sind praktiseerima lastakse, müügitöös aga võetakse keskkoolist laps, antakse talle telefoniraamat kätte ja öeldakse, et anna minna. Parimal juhul on nad mõnel müügikoolitusel käinud.
Me Southwestern Consulting´us usume, et müügitöö on töö nagu iga teinegi: on vaja aastaid meistrite käest õppida, et ise meistriks saada.
Tihtipeale on müügiinimestest kuvand, et nad on pealetükkivad ning samaaegselt pinnapealsed tegelased, kes Sind kõige ebasobivamal ajal tülitavad (LHV müügiinimesed suurtes kaubanduskeskustes on hea näide, kus peale tööpäeva püütakse ’’kliente’’ meelitada). Kuidas kogenud müügiinimesena selle kuvandiga päri oled? Kas on sel tegeliku sisuga seos olemas?
Kindlasti on seos, see tuleb sellest samast oskamatusest paremini teha. Müügimehed alustavad kõik samamoodi pealetükkivalt, juba esimese paari sekundiga kaevavad endale augu, millest keeruline välja tulla. Sellest, kuidas avada vestlust nii, et inimesed tahavad kuulata, räägin ka kaubanduskojas toimuvas töötoas.
Nüüd pinnapealsusega konkreetselt LHV puhul ma küll nõus ei ole. Hiljutine Tartu Ülikoolis tehtud magistritöö tõi välja, et 15 aastaga, mille jooksul pangad on meie pensionit hallanud, on LHV võrreldes teiste pankadega teeninud inimestele rohkem raha. Kui seesama trend jätkub (ning 15 aastat on liiga pikk aeg, et see lihtsalt vedamine oleks), siis see nooruk toob teile aastate pärast (oleneb palju teil pensionini on jäänud) sisse 10-30 tuhat eurot rohkem kui teised pangad. Seega ma vaatan neid poisse natuke teise pilguga ja teised inimesed peaksid ka. Ma olen nõus, et nad on mõnikord pealetükkivad, kuid on väga vähe võimalusi teistmoodi nii palju inimesi nii lühikese ajaga tabada.
Lõpetuseks, kui peaksid andma ühe argumendi, miks inimene peaks Sinu poolt läbiviidavas rahvusvahelise müügi meistritoas osalema, siis mis see argument oleks?
Müümine on oskus ning maailmas on väga vähe ettevõtteid, mille kogemustepagas selles valdkonnas on suurem kui Southwesternil.