Järgmisel aastal jõustuv turvategevuse seadus toob endaga kaasa mitmeid muudatusi

Veebruari algul võttis Riigikogu vastu uue turvategevuse seaduse, mis hakkab alates 1. juulist 2024 asendama praegust turvaseadust. Järgnevalt on välja toodud peamised muudatused seoses turvategevusega. 

Avalikus ruumis tohib valvetöötaja tegutseda vaid turvatöötaja juhendamisel 
Üheks suurimaks uue seadusega kaasnevaks muudatuseks on see, et kui täna on mitmetel avalikus ruumis tegutsevatel asutustel vaid valvetöötajad, siis uue seaduse jõustumise hetkest peab nendel objektidel tegutsema ka vähemalt üks turvatöötaja kvalifikatsiooniga isik, kes neid vajadusel juhendab. Avaliku ruumi all tuleb seejuures mõista sellist kohta, kuhu on ligipääs igaühel, kes sinna minna soovib. Ligipääs võib olla tagatud kas tasuta või näiteks pileti alusel, kui piletit on võimalik osta igaühel. Turvatöötaja ei pea seejuures asuma füüsiliselt valvetöötaja vahetus läheduses, vaid ta võib olla ka pisut eemal, ent siiski kohas, kust ta on vajadusel võimeline korra tagamisse sekkuma. Turvatöötaja peab olema valvetöötajatele igal ajal sidevahendi teel kättesaadav ning ta peab olema vajadusel valmis sekkuma korra tagamiseks objektil. Kui turvaobjekti näol ei ole tegemist avaliku ruumiga, siis võib seal valvetöötaja jätkuvalt tegutseda ka turvatöötaja juuresolekuta. 

Näiteks kaubanduskeskuses piisab sellest, kui kogu kaubanduskeskuse peale on valmis reageerima vähemalt üks turvatöötaja, kui see on selliselt ette nähtud kaubanduskeskuse turvaplaanis. Samas ajal, mil kaubanduskeskus on külastajatele suletud, ei pea kaubanduskeskuses lisaks valvetöötajatele turvatöötajaid üldse viibima, sest sel ajal ei ole kaubanduskeskuse näol tegemist avaliku ruumiga. 

Turvatöötajal tekib õigus kasutada jõudu 
Uue seaduse kohaselt saavad turvatöötajad õiguse kasutada ohu ärahoidmise eesmärgil jõudu nii inimeste kui vara suhtes, kui see on vajalik. Praegu puudub turvatöötajatel õigus kasutada jõudu. Jõu kasutamine ei tohi olla olukorda arvestades ülemäärane ning see ei tohi ületada hädakaitse piire. Teisisõnu on jõu kasutamine turvatöötaja poolt lubatud vaid olukorras, kus korra tagamine ei oleks ilmselt ilma jõudu kasutamata võimalik, ning jõudu tuleb sellisel juhul kasutada nii vähe kui on korra tagamiseks vajalik. 

Turvatöötaja võib jõudu kasutada ka näiteks siis, kui see on vajalik kontrollimaks, kas ta valdab midagi, mis ei kuulu talle või millega ta on endale ja teistele ohtlik. 

Samuti tekib turvatöötajatele uue seadusega õigus kasutada valvetegevuse käigus teleskoopnuia ja gaasipihustit, mida nad praeguse seaduse kohaselt kasutada ei tohi. Õigus kasutada gaasipihustit hakkab uue seaduse kohaselt laienema ka valvetöötajatele. Samas kaasneb nende vahendite kasutamise õigusega ka kohustus läbida igal aastal täiendkoolitusi vastavate vahendite kasutamise osas. 

Valvetöötajatena tegutsevad isikud ei saa õigust oma tegevuses jõudu ega relvi kasutada. Kui valvetöötaja on olukorras, kus tal on vaja enda suhtes tekkinud ohule reageerimiseks kasutada hädakaitset, siis võib ka valvetöötaja kasutada relva, kui see on ohu taset arvestades vältimatult vajalik. 

Turvatöötajal hakkab olema õigus tegutseda ka väljaspool turvaobjekti 
Kui praegu kehtiva turvaseaduse kohaselt on turvatöötajal õigus teostada turvategevust vaid valveobjekti piires, siis uue turvategevuse seaduse kohaselt laieneb see õigus edaspidi ka valveobjekti ümbrusele mõistlikus ulatuses. 

Muudatuse mõte seisneb selles, et kui praegu toimub poes vargus ning varas suudab varastatud kaubaga poe alalt põgeneda, siis ei ole poes tegutseval turvatöötajal õiguslikku alust tema kinni pidamiseks. Uue seaduse kohaselt see olukord muutub ning turvatöötajal saavad olema õigused tegutseda teatud ulatuses ka väljaspool valveobjekti. 

Täpsustuvad siseturvamist puudutavad sätted 
Uue seaduse kohaselt võib ettevõte turvategevust enda territooriumil läbi viia ka ilma turvaettevõtjalt teenust ostmata, kasutades selleks enda töötajaid, kes on omandanud turvatöötaja kutse ja saavad seega tegutseda siseturvatöötajatena. Mõnevõrra lihtsustatult võib öelda, et tegevus, mida täna kehtivas seaduses on nimetatud sisevalveks, on uues seaduses nimetatud siseturvamiseks. 

Siseturvatöötajana saavad töötada inimesed, kes vastavad turvatöötajatele esitatud nõuetele ning neil on ka turvatöötajatega samad õigused, samuti peavad siseturvatöötajad kandma vormi. Samuti saab ettevõtetel olema juhul, kui see on turvaplaanis ette nähtud, võimalik kasutada sisevalvetöötajaid, kelle näol on tegemist valvetöötaja kutse omandanud töötajaga ja kellele kehtivad samasugused nõuded nagu valvetöötajatele. 

Lihtsustatult öeldes on erinevus siseturvatöötaja ja turvatöötaja vahel selles, et turvatöötaja on turvaettevõtte töötaja, siseturvatöötaja ei ole aga turvaettevõtte töötaja, vaid töötab ettevõttes, mille pinnal ta turvamist teostab. 

Siseturvamist korraldama asuv ettevõte peab uue seaduse kohaselt esitama selle kohta majandustegevusteate majandustegevuse registris. Kui praegu peavad ettevõtted sisevalve alustamisest teavitama ka Politsei- ja Piirivalveametit, siis edaspidi pole see siseturvamise puhul vajalik. 

Turvaplaani olemasolu muutub kohustuslikuks kõigil objektidel, kus turvaettevõtja tegutseb 
Kui praegu on turvaplaani olemasolu nõutav vaid üritustel korra tagamise puhul, siis edaspidi peab turvaplaan olema koostatud kõikjal, kus toimub turvaettevõtja poolt korraldatav mehitatud valvetegevus. Turvaplaan on oma olemuselt tegevusplaan, milles on kirjeldatud turvaobjektil elluviidavaid tegevusi korra ja turvalisuse tagamiseks ning tegevuste korraldust. Seejuures ei pea turvaplaani näol olema tegemist eraldi dokumendiga, vaid piisab sellest, kui see on turvamiseks sõlmitava lepingu osa. Turvaplaan võib olla uue seaduse kohaselt koostatud ka mitme valveobjekti kohta, kui see on mõistlikult põhjendatud – näiteks juhul, kui kõik valveobjektid, mille kohta turvaplaan on koostatud, asuvad samas hoones. Samas võib turvaplaan ette näha ka seda, et valvetöötajate kasutamine turvaobjektil ei ole võimalik. 
Turvaplaani koostamise kohustus hakkab laienema ka neile ettevõtetele, kes korraldavad sisevalvet. 

Iga kord, kui turvatöötaja kasutab relva, peab ta sellest politseid teavitama 
Uus seadus näeb ette, et turvaettevõte peab edaspidi andma viivitamatult Politsei- ja Piirivalveametile teada igast juhtumist, mil nende turvatöötaja kasutab tulirelva. Praegu kehtib turvaettevõtetele relvaseadusest tulenev kohustus teavitada Politsei- ja Piirivalveametit relva kasutamisest olukordades, kus selle tagajärjeks on surm, tervisekahjustus või varaline kahju. 

Samas kaob turvaettevõtetel edaspidi kohustus teavitada Politsei- ja Piirivalveametit turvaobjekti vastu toimepandud ründest, sest turvateenistujad võivad olukorra lahendada politsei sekkumiseta ja politsei kohalolu ei pruugi olla vajalik. 

Leevendatakse piiranguid tegutseda muul tegevusalal 
Kui praegu on turvaseaduse kohaselt turvaettevõtjal keelatud näiteks valmistada või müüa lõhkematerjali või relvi või nende osi ning osutada eradetektiiviteenust, siis uus turvategevuse seadus selliseid piiranguid enam ei sisalda ning turvaettevõtjad võivad hakata tegutsema ka neil tegevusaladel. 

Muutuvad turvateenistujatele esitatavad nõuded 
Uues seaduses on muudatusi kõigile turvateenistujatele ehk nii turvatöötajatele kui ka valvetöötajatele. Kui praegu peab turvatöötaja üldjuhul olema vähemalt 19-aastane ning juhul, kui turvatöötaja osutab isikukaitset, tagab korda avalikul üritusel või osaleb raha transportimise turvamisel, peab turvatöötaja olema vähemalt 21-aastane, siis uue seaduse kohaselt võib kõigil juhtudel turvatöötajana tegutseda vähemalt 18-aastane isik, kes vastab ka muudele turvatöötajatele esitatavatele nõuetele. 

Oluline muudatus puudutab ka valvetöötajaid. Kui praegu tohib valvetöötajana tegutseda ka isik, kes on valvetöötaja kutset alles omandamas, siis uue seaduse jõustudes sellised isikud enam valvetöötajana tegutseda ei tohi ning nii avalikus ruumis kui ka mujal tegutseval valvetöötajal peab olema valvetöötaja koolitus läbitud ning valvetöötaja kutse omandatud. 

PPA võib volitada kolmandat isikut turvatöötajate vormi ja töötõendit kontrollima 
Kui praegu võib turvatöötajate töötõendeid ja vormi nõuetelevastavust kontrollida vaid Politsei- ja Piirivalveamet, siis edaspidi võib PPA volitada seda ülesannet täitma kolmanda isiku, näiteks mõne ettevõtte või mittetulundusühingu. Siiski peavad turvaettevõtjad endiselt esitama töötõendi ja vormi kirjelduse Politsei- ja Piirivalveametile. PPA teostab ka järelevalvet kolmandate isikute tegevuse üle, kelle ta on volitanud turvatöötajate töötõendeid ja vorme kontrollima. 

Uue turvategevuse seadusega saate tutvuda siin.