Jõustus uus riigihangete seadus
1. septembril jõustus pikalt menetletud ja suve hakul vastu võetud uus riigihangete seadus ning pakkujatel tuleb nüüd riigihangetel osaledes arvestada mitme muudatusega. Kaubanduskoda pidas riigihankeõiguse uuendamisega seoses oluliseks seista eelkõige konkurentsiolukorra parandamise eest hanketurul.
Pakkumuse sisu muutub avalikuks
Kaubanduskoja ettepanekutest lähtuvalt tuleb uue seaduse järgi ärisaladus märkida ja seda ka põhjendada juba pakkumuse esitamisel. Lisaks ei ole lubatud kogu pakkumuse sisu, sh maksumust ärisaladuseks tunnistada. Teenuste hangete puhul ei tohi ärisaladusena märkida ka muid hindamiskriteeriumitele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid ning asjade ja ehitustööde hangete puhul tuleb lisaks maksumusele avaldada alati kõik hindamiskriteeriumitele vastavad pakkumust iseloomustavad näitajad, nii numbrilised kui muud.
Alapakkumuste tuvastamise meetmed
Kaubanduskoja eestvedamisel lisandus uude riigihangete seadusesse ka nn keskmise palga tingimus, mis on üks kahest alapakkumuse tuvastamise meetmest ja rakendub üksnes ehituse valdkonna hankelepingute puhul. Kui pakkuja maksab hankelepingu täitmises osalevatele töötajatele palka vähem kui 70% vastava valdkonna keskmisest töötasust ja ilmneb, et selle põhjuseks on tööjõumaksude kunstlik vähendamine ja maksude vältimine, lükkab hankija sellise pakkumuse tagasi.
Alapakkumisega seotud muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2018.
Hankelepingu muutmine on lihtsam
Kui seni polnud sõlmitud hankelepinguid võimalik muuta (va tehnilised pisimuudatused), siis uus riigihangete seadus võimaldab hankelepingut muuta kuni 50% ulatuses hanke maksumusest, kuid seda siiski seaduses loetletud tingimuste täitumisel. Näiteks peab hankija siin endiselt jälgima, et muudatusega ei kaasneks hanke eseme asendamist (nt puidust mööbli asemel ostetakse köögitehnikat) või sellise tingimuse lisamist, mille sisaldumine algses hankedokumendis oleks laiendanud hankel osalevate ettevõtete ringi. Muutmine on lubatud näiteks siis, kui hankelepingu täitmisel tekib vajadus osta hankelepingu esemega seotud täiendavaid asju või teenuseid, mille soetamine samalt pakkujalt oleks soodsam ja otstarbekam.
Alltöövõtjate kontrollimise kohustus
Ettevõtjate üksmeelsele vastuseisule vaatamata lisati riigihangete seadusesse ka kohustuslik alltöövõtjate kontrollimine ning pakkujale maksete peatamine alltöövõtja põhjendatud avalduse alusel. Hankijale tekib kontrollikohustus peatöövõtja poolt hankelepingu täitmisel kasutatavate alltöövõtjate suhtes – kõikide alltöövõtjate puhul tuleb kontrollida hankemenetlusest kõrvaldamise aluste olemasolu ning kui neid esineb, peab hankija nõudma peatöövõtjalt sellise alltöövõtja asendamist. Praktikas peab peatöövõtja hiljemalt lepingu täitmisega alustamise ajaks esitama hankijale kõikide lepingu täitmises osalevate alltöövõtjate andmed ning leidma vajadusel asemele uued alltöövõtjad, kui olemasolevate puhul ilmneb kõrvaldamise alus. Meetmete eesmärk on kõrvaldada hankelepingu täitmiselt ebaausad alltöövõtjad, kelle üle hetkel praktikas kontroll sisuliselt puudub.
Lisaks saab hankija edaspidi alltöövõtja põhjendatud taotluse alusel jätta pakkujale töötasu maksmata, kui alltöövõtja ja pakkuja vahel on tekkinud vaidlus ning alltöövõtja ei ole pakkujalt oma lepingujärgset tasu saanud. Tasuga viivitamist ei loeta hankijapoolseks hankelepingu rikkumiseks, mistõttu puudub pakkujal õiguslikult võimalus end hankija tegevuse vastu kaitsta.
Vastuoluliste sätete rakendamine mõjutab olulisel määral nii hankijate kui pakkujate tegevust, mistõttu on need sätted määratud jõustuma hiljem ehk alates 1. jaanuarist 2019. Eesmärk on jätta asjaosalistele rohkem aega uue korra rakendamiseks vajalike protsesside väljatöötamiseks.
Kokkuvõttes on uues riigihangete seaduses nii häid kui küsitavaid uuendusi. Nende rakendamine annab tõenäoliselt uut ainest ka vaidlustus- ja kohtupraktika tekkeks, mis aitab loodetavasti paika loksutada selle, mis kirjapandud sätetest puudu jääb.