Juba Eestis töötavad välismaalased peaksid saama erandi Eestis edasitöötamiseks
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga võimaldada lühiajaliselt Eestis töötavatel välismaalastel jätkata Eestis töötamist ka siis, kui nende Eestis lubatud töötamise tööaeg saab täis. Muudatus aitab leevendada tööjõupuudust nendes ettevõtetes, kus täna toimub aktiivne äritegevus ning vähendab riski, et ettevõtted või nende töötajad vajavad lähiajal riigilt rahalist toetust.
Koja ettepaneku kohaselt tuleb muuta välismaalaste seadust selliselt, et välismaalastel oleks lubatud lühiajaliselt Eestis töötada kauem kui 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul tingimusel, et tal on Eestis töökoht ning töötajale makstakse keskmisest kõrgemat töötasu.
Maksimaalset lühiajalist töötamist tuleks pikendada 548 päevani
Ettevõtjate esimene eelistus on lahendus, millega pikendatakse maksimaalset lühiajalise töötamise perioodi 548 päevani 730 järjestikuse päeva jooksul, mis on ka maksimaalne periood Eestis viibimiseks pikaajalise viisa alusel. Vajadusel saaks pakkuda pikemat lühiajalise töötamise võimalust ka juhul, kui on täidetud lisakriteeriumid. Näiteks välismaalaste seadus näeb ette täiendavad nõuded välismaalasest tippspetsialisti tööandjale. Tippspetsialistide puhul on lisakriteeriumid seotud tööandja sissemakstud omakapitali suurusega, müügituluga ning tasutud sotsiaalmaksuga.
Lisaks on võimalik lahendus, kus välismaalasel on võimalik ajutiselt lühiajaliselt Eestis töötada kauem kui 365 päeva. Selle alternatiivi kohaselt võiks lühiajaliselt Eestis töötav välismaalane ajutiselt kõrvale kalduda 365 päeva reeglist, kui tema lühiajaline töötamine on registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis vähemalt 2020. aasta 1. juuli seisuga ning välismaalane saaks erandit kasutada kuni 2021. aasta lõpuni..
Iga alternatiivi puhul jääksid endiselt kehtima ka muud lühiajalise töötamisega seotud nõuded. Näiteks peab välismaalase töötamine olema registreeritud PPA-s lühiajalise töötamisena ning välismaalasel peab töökoha täitmiseks olema nõutav kvalifikatsioon, haridus, terviseseisund ja töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised. Endiselt jääb kehtima ka nõue, et välismaalasele tuleb maksta Eesti keskmist või kõrgemat palka. Kokkuvõttes jäävad erandi kehtestamisel välismaalase lühiajalisele töötamisele kehtima kõik tänased nõuded, välja arvatud nõue, et välismaalasel on lubatud lühiajaliselt Eestis töötada kuni 365 päeva.
Riigil peaks olema huvi toetada ettevõtjaid
Riigi huvi peaks olema igati toetada neid ettevõtjaid, kellel on täna tellimusi ja kes saavad tööd teha ilma erinevaid rahalisi abimeetmeid kasutamata. Erandite kehtestamist lühiajaliselt Eestis töötavatele välismaalastele võib vaadata ka kui ettevõtjatele, eelkõige tööstussektorile suunatud toetusmeedet, mis ei suurenda riigi kulusid, vaid avaldab maksutulude näol hoopis positiivset mõju riigieelarvele.
Ilma erandi kehtestamiseta võib osasid ettevõtjaid tabada tööjõukriis, sest lühiajaliselt Eestis töötavad välismaalased peavad viisa lõppedes lahkuma ning uusi töötajaid on hetkel keeruline Eestisse saada. Samuti kaasneb uute töötajate tulekuga ka viiruse leviku suurenemise risk, mida aga ei ole sellisel kujul juba Eestis pikemalt viibivate isikute puhul. Tööjõupuuduse tulemusena võivad ettevõtjatel jääda täitmata tellimused ning see vähendab ettevõtjate käivet ja eksporti ning ohtu satuvad ka kohalike töötajate töökohad. Kokkuvõttes võib väheneda riigi maksutulu ning suureneda kohalike inimeste arv, kes vajavad riigilt toetust.
Ettevõtja esimene eelistus on alati kohalik töötaja
Ettevõtjate soov on alati palgata kohalikke töötajaid, sest enamasti on ühised nii keel, kultuuriruum kui ka erinevad ootused. Kuid paljusid ametikohti ei ole võimalik täita kohalike töötajatega, sest neil pole vastavaid oskuseid. Kriisi tingimustes on suurenenud ja võib ka edaspidi suureneda töötute arv, kuid neil ei ole reeglina vajalikke oskusi, et koheselt näiteks tööstussektoris oskustööliseks minna. Samuti ei ole võimalik töötul paari kuuga omandada vajalikke oskusi. Lisaks tuleb arvestada sellega, et toetusmeetmete tulemusena ei pruugi kohalikel töötajatel olla motivatsiooni naasta kiirelt tööturule. Kuigi tööandjad on pidevas suhtluses ümber- ja täiendõppe teemade osas ka Töötukassa ning haridusasutustega, ei ole siiski lühiajaliselt teisi mõjusaid alternatiive leitud, kui seda on oskustööliste palkamine välismaalt ning sageli ka kolmandatest riikidest.
Arvestades tänast kriisiolukorda, siis on mõistlik hoida Eestis neid välismaalasi, kes siin juba töötavad, ning mitte suunata ettevõtjaid Eestis töötavaid välismaalasi asendama kolmandatest riikidest saabuvate uute välismaalastega.