Kaitsevalmidus 2030
Sellist pealkirja kannab eelmisel nädalal Euroopa Komisjoni (EK) poolt 19.03 esitletud Euroopa kaitse valge raamat. Selles on EK poolt välja pakutud lahendused kriitiliste võimelünkade kõrvaldamiseks ja tugeva kaitsetööstusbaasi loomiseks. Samuti pakutakse liikmesriikidele välja viise, kuidas teha ulatuslikke kaitseinvesteeringuid, hankida kaitsesüsteeme ja ehitada pikas perspektiivis üles Euroopa kaitsetööstusvalmidus. EK nimetab seda Euroopa julgeoleku jaoks võtmetähtsusega kavaks.
Valges raamatus tuuakse välja järgmised peamised tegevussuunad:
- kõrvaldada võimelüngad, keskendudes liikmesriikide kindlaks määratud kriitilise tähtsusega võimetele;
- toetada Euroopa kaitsetööstust, koondades nõudlust ja korraldades rohkem ühishankeid;
- toetada Ukrainat suurema sõjalise abi ning Euroopa ja Ukraina kaitsetööstuse tihedama integreerimise kaudu;
- süvendada kogu ELi hõlmavat kaitseturgu, sh eeskirjade lihtsustamise kaudu;
- kiirendada kaitsevaldkonna ümberkujundamist murranguliste innovatsioonilahenduste, nagu tehisintellekti ja kvanttehnoloogia, abil;
- suurendada Euroopa valmisolekut halvimateks stsenaariumideks, parandades sõjaväelist liikuvust ja varude soetamist ning tugevdades välispiire, eelkõige maismaapiire Venemaa ja Valgevenega;
- tugevdada partnerlusi sarnaselt meelestatud riikidega kogu maailmas.
Koos Euroopa kaitse valge raamatuga esitas Komisjon ka Euroopa taasrelvastamise kava, võimaldamaks liikmesriikidel teha kaitse tarbeks vajalikke investeeringuid. Selle raames tegi EK ettepaneku aktiveerida stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud riikide vabastusklausel, mis annab liikmesriikidele ELi eelarve-eeskirjade raames täiendava eelarvepoliitilise manööverdamisruumi oma kaitsekulutuste suurendamiseks.
Riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks peavad kõrvalekalded piirduma järgmisega:
- suurendada võib üksnes kaitsekulutusi, lähtudes valitsemisfunktsioonide klassifikaatoris (COFOG) määratletud statistilisest kategooriast „kaitse“;
- kuni 1,5% SKPst iga vabastusklausli kasutamise aasta kohta;
- mitte kauem kui neli aastat.
Määrus Euroopa julgeolekumeetmete uue sihtotstarbelise rahastamisvahendi kohta – SAFE
Selle alusel plaanib EK laenata kapitaliturgudelt kuni 150 miljardit eurot, et aidata ELi liikmesriikidel kiiresti ja märkimisväärselt suurendada investeeringuid Euroopa kaitsevõimesse. Need vahendid makstakse taotluse korral välja huvitatud liikmesriikidele riiklike kavade alusel.
Uue vahendiga antakse pikaajalisi laene (maksimaalse kestusega 45 aastat ja 10-aastase maksepuhkusega põhiosa tagasimakseteks). Väljamaksed vormistatakse konkurentsivõimelise hinnaga ja soodsalt struktureeritud pikaajaliste laenudena, mille peavad tagasi maksma toetust saavad liikmesriigid. Laenud tagatakse ELi üldeelarve manööverdamisruumiga. SAFE võimaldab liikmesriikidel viivitamata ja ulatuslikult suurendada oma kaitseinvesteeringuid Euroopa kaitsetööstuse ühishangete kaudu, keskendudes esmatähtsatele võimetele. See tähendab, et reeglina peavad ühishanked hõlmama vähemalt kahte liikmesriiki (või vähemalt ühte liikmesriiki ja Ukrainat või ühte liikmesriiki ja EFTA/EMP riiki) ning puudutama liidu territooriumil, Ukrainas ja EFTA/EMP riikides asuvaid tooteid ja teenuseosutajaid. Üleminekuerandina võivad liikmesriigid kasutada laenu prioriteetsete võimete riigihangete jaoks, tingimusel et see on avatud teistele riikidele ja et võetakse kõik vajalikud meetmed, et laiendada lepingust tulenevat kasu teistele.
Liikmesriigid peavad iga kuue kuu tagant esitama aruande rakendamise edenemise kohta. Väljamaksete viimane heakskiitmine võib toimuda kuni 31. detsembrini 2030
Euroopa Komsijoni hinnangul tagab see koostalitlusvõime ja prognoositavuse ning vähendab tugeva Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi loomise kulusid.
Samuti võimaldab SAFE ühishangetega liituda ELiga ühinevatel riikidel, kandidaatriikidel, potentsiaalsetes kandidaatriikidel ja ELiga julgeoleku- ja kaitsepartnerlusi sõlminud riikidel, aidates koondada nõudlust. Samuti saavad nad pidada läbirääkimisi konkreetsete ja vastastikku kasulike kokkulepete üle oma riigi ettevõtete osalemiseks sellistes hangetes. Laenudega saab toetada kaitseotstarbeliste toodete ühishankeid, sh tootmisvõimsust ja taristu ettevalmistamist.
Keskenduda tuleks seitsmele prioriteetsele investeerimisvaldkonnale, mis on kooskõlas ELi tasandil kindlaks määratud kõige pakilisemate võimeprioriteetidega (ja kooskõlas NATO kaitseplaneerimise protsessiga):
- õhu- ja raketitõrje;
- suurtükiväe süsteemid;
- raketid ja laskemoon;
- droonid ja droonivastased süsteemid;
- strateegilised võimaldajad ja elutähtsa taristu kaitse, sh seoses kosmosega;
- sõjaväeline liikuvus;
- küber, tehisintellekt ja elektrooniline sõjapidamine.
Euroopa Komisjoni materjale vahendas Reet Teder