Karastusjookide maks saab seaduseks

Uus maks hakkab kehtima 1. jaanuaril 2018.

Kui algselt plaaniti maksustada näiteks mahlajooke, nektareid, limonaade, energiajooke, koolajooke, siirupeid, mahlasid ja magustatud vett, siis vastuvõetud seaduse kohaselt hakatakse maksustama ka piimajooke (näiteks joogijogurtid, keefirid, magusad taimepiimad).  Eesti taotleb aga Euroopa komisjonilt riigiabi andmise luba, et magustatud piimajoogid ning puu- ja köögiviljamahlad vabastada maksu alt. Maksustamisele ei kuulu Eestist väljaviidavad magustatud joogid.

Maksumäär on 0,1-0,3 eurot liitri kohta, sõltudes suhkru ja magusaine sisaldusest. Näiteks kui suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi, kuid alla 8 grammi 100 milliliitri joogi kohta, on maksumäär 0,1 eurot ühe liitri joogi kohta. Kui suhkrusisaldus on üle 8 grammi, on maksumäär 0,3 eurot liitri kohta.

Maksu tasumise kohustus on reeglina magustatud joogi tootjal, importijal või teisest Euroopa Liidu liikmesriigist soetajal. Maksu tasumise kohustus tekib siis, kui magustatud jook müüakse Eestis turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks või toimetatakse müügikohta. Magustatud joogi maksu tuleb tasuda iga kuu. Maks deklareeritakse elektrooniliselt ning tasutakse maksu- ja tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

Kaubanduskoda on seisnud magustatud joogi maksu kehtestamise vastu ning teinud riigikogule ettepaneku jätta see seadus vastu võtmata. Magustatud joogid moodustavad vaid väga väikese osa kogu tarbitavast suhkrust ning seetõttu ei ole maksu kehtestamine tõsiselt võetav lahendus ülekaalulisuse probleemile. Samas suurendab uus maks ettevõtjate maksu- ja halduskoormust. Kahjuks ei ole riik meie kriitikat magustatud joogi maksu osas kuulda võtnud.

Vastuvõetud seadusega saab lähemalt tutvuda SIIN.