Kasiinoturu tasakaal Eestis: ettevõtlus ja mängijate kaitse
Hasartmängud on Eestis olnud lubatud juba aastakümneid. Äride jaoks on see võimalus teenida tulu ja riigi jaoks maksuraha. Tarbijate ja ühiskonna jaoks on oluline, et reeglid oleks selged ning kaitsemehhanismid paigas.
Enam pole küsimus isegi selles, et kas mängurlus peaks olema lubatud vaid pigem, kuidas kaasaegses ühiskonnas leida õige tasakaal ärihuvide ja mängijate kaitse vahel.
Kas majandushuvid ja mängijate huvid on konfliktis?
Kui kasiinode ja riigi tulu tekib puhtalt mängijate kaotatud raha pealt, siis kas siin on huvide konflikt? Võib kõlada rumalalt, kuid just see ongi kogu arutelu keskne küsimus.
Mängude korraldajad lõõritavad justkui ühest suust, et hea meelega pakuksid nad mänge ainult neile, kes teevad väikese sissemakse, mängivad natuke ja suudavad õigel ajal lõpetada. Reaalsusega on sellel jutul vähe pistmist, sest kasiinode tulu tekib peamiselt üksikute mängijate pealt, kes panustavad väga suuri summasid.
Reguleeritud hasartmänguturg püüabki seda küsimus lahendada. Probleem on selles, et kaotuslimiite ei ole mõistlik kehtestada kõigile mängijatele. Ettevõtte juht, kes teenib aastas sadu tuhandeid ja lihttööline, kelle palk on miinimum, ei lähe kasiinosse samade summadega. Siiski on operaatoreid, kes katsetavad aastase kaotuslimiidiga, mis kehtib kõigile võrdselt ja jääb 20,000 € kanti kalendriaasta lõikes.
Jäigad reelgid on pigem kasulikud just mängude pakkujate jaoks, kes saavad oma tegevust korraldada täpsete suuniste põhjal. Mängijatele reeglid ei meeldi ja kui need on liialt piiravad võidakse üldse Eesti kasiinodes mängimisest loobuda ja minna välismaa kasiinodesse, kus kontrollmehanismid on nõrgad või pea olematud.
Vastutustundlikud operaatorid hoiavad lootust elus
Eestis toimetavad kasiinod, mis on käigus olnud juba mitu aastakümmet. Mõni lausa 1966. aastast alates. Sellised kasiinod loovad usaldust ning pakuvad võimalust uurida nende tausta ja ajalugu. Sotsiaalne krediit on kõva trumpkaart ning kõik kasiinod Eestis teavad seda hästi. Tugevalt on pildile tuldud spordimeeskondade ja ürituste sponsoritena.
Ka kasiino maksed on teema, millest ei saa üle ega ümber. Kui ikka Swedbank, LHV ja teised Eestis suuremad pangad sisse-ja väljamakseid kasiinodesse vahendavad siis päris lootusetu projektiga ei saa tegu olla.
Tuleb tõdeda, et Eestis on kasiinosid, mis toimivad pikalt, kuid kes on saanud Eesti pankadelt ka “ei” sõna. Vahel hinnatakse riske lihtsalt suuremaks kui see pankade jaoks asja väärt.
Reguleeritud hasartmänguturg loob selge raamistiku ettevõtete ja tarbijate jaoks
Toimiv kasiinoturg ei arene ainult mängijate vajadustest lähtudes. See nõuab ka reegleid ettevõtete jaoks, kes mänge pakuvad ning sätestab nende vastutuse.
Eestis järgivad seaduslikud rahamängude pakkujad täpseid reegleid, mis kehtivad ühtselt kõigile hasartmängude pakkujatele. Regulatsioon võimaldab ka Maksu-ja Tolliametil eristada mängupakkujaid, kes reegleid järgivad nendest kes toimetavad väljaspool seadust.
Mängijakaitse Eestis ja tuleviku visioon
Alates 2006. aastast, kuid esimesed kasiinod ametliku tegevusloa välja kauplesid, pole reegleid kasiinode jaoks eriti muudetud. Ka hasartmängu reklaam on linnapildis nähtav ning üleastumisi pole karmilt karistatud.
Eesti on valinud lähenemise, mis lubab spordi peale panustada alates 18. eluaastast ning kasiinos al. 21-eluaastast. Kui võrrelda seda näiteks Maltaga, mis võtab samuti vastu taotlusi mängulitsentsi saamiseks üle maailma, siis on see märksa lõdvem regulatsioon.
Vahemere saareriik keelab kasiinos mängimise alla 25-aastaste jaoks ning online kasiinodes maltalased niisama mängida ei saa, isegi kui saarel toimetavad suured rahvusvahelise haardega mängufirmad.
Ehk on meilgi siit midagi õppida ja rohkem piirata eestlaste mängimist samas kui kohaliku litsentsi omanikud saaksid oma teenuseid mujal siiski edasi pakkuda.