Kaubanduskoda on seisukohal, et juristieksami nõude kehtestamine ei lahenda tegelikku õigushariduse ja kohtuesindajate probleemi

Justiitsministeerium on koostanud juristieksami seaduse eelnõu, mille kohaselt peavad alates 2027. aastast teatud õigusametite esindajad (nt advokaadid, kohtunikud, notarid) enne tööle kandideerimist ning mitte advokatuuri liikmetena tegutsevad lepingulised esindajad (juristid) läbima juristieksami. Muudatuse üheks olulisemaks eesmärgiks on muuta õigusametite ja -elukutsete eksamite õigusteaduse magistrikraadile vastav teadmiste ja oskuste kontroll ühiseks juristieksamiks. 

Juristieksami nõue võib tuua kaasa rohkem kahju kui kasu 
Kaubanduskoda tõi Justiitsministeeriumile saadetud seisukohtades välja, et soov juristieksami kehtestamisega lahendada ebaühtlase õigusõppe kvaliteedi probleemi ei ole asjakohane ega lahenda tõelist probleemi. Juristieksami nõude kehtestamine tooks olukorra, kus ülikooli lõpudiplom kaotab oma väärtuse ning erialal tööle asumiseks on vaja peale kooli läbida veel täiendav tasuline eksam. 

Ühtlase ja kvaliteetse õigushariduse tagamiseks on kaubanduskoja hinnangul vaja õigusteadust õpetavate ülikoolide õppekavasid ühtlustada, et tagada kõikide vajalike õppeainete õpetamine. Lisaks tuleb tõsta ka õppejõudude taset ning konkurentsi, et suurendada õigusõppe kvaliteeti. Lihtsalt eksaminõude kehtestamine lõppastmes tegelikult ei tõsta ülikooli lõpetanute taset ning suunab õppureid keskenduma eelseisvaks juristieksamiks.  

Kaubanduskoda leiab, et plaanitav juristieksami nõue võib tuua kaasa eriala mainekahju, kui magistridiplom kaotab sisuliselt enda väärtuse ning magistriõppe lõpetanud inimeste puhul eeldatakse, et nad ei ole võimelised õpitud erialal töötama. 

Lisaks tõi kaubanduskoda enda arvamuses välja, et juba praegu on vaja näiteks kohtunikuks ja advokaadiks saamisel läbida eraldi eksam. Juristieksami nõude kehtestamine tooks kaasa olukorra, kus enne nendele ametikohtadele kandideerimist on vaja veel läbida juristieksam. Jääb mõistmatuks, miks on selline lisakohustus vajalik või millist lisaväärtust loob see ametikohale kandideerimisel, tegemist oleks eksamikohustuse dubleerimisega. Advokaatide ja kohtunike võimekust saab hinnata seega läbi juba toimivate eksamite ning kui eksami läbikukkujate arv on liiga suur, siis aitab sellisel juhul üksnes kvaliteetne ja ühtlane õigusharidus mitte juristieksam.