Kestlikkusaruandluse koostamise kohustus hakkab kehtima järk-järgult
Riigikogu võttis 17.12.2024 vastu raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direktiiv. Muudatuste kohaselt peavad edaspidi suurettevõtja ja VKE-d, kes on audiitortegevuse seaduse tähenduses avaliku huvi üksus, esitama tegevusaruande eraldi alajaotisena kestlikkusaruande, mis annab ülevaate ettevõtte tegevuse mõjust keskkonnale, majandusele ja ühiskonnale.
Mis on kestlikkusaruanne?
Kestlikkusaruandluse direktiivi (Corporate Sustainability Reporting Directive, CSRD) kohaselt raamatupidamise seaduses sätestatud kestlikkusaruande koostamine kohustab ettevõtjaid avalikustama teavet enda tegevuse mõjust keskkonnale, majandusele ja ühiskonnale. Kestlikkusaruandluse tulemusel saavad huvitatud pooled hinnata, kui jätkusuutlik on konkreetse ettevõtte tegevus kogu väärtusahela ulatuses. Kestlikkusaruanne tuleb avaldada ettevõtte majandusaasta aruande koosseisu kuuluva tegevusaruande eraldi osana digitaalses masinloetavas vormis.
Kellele kohaldub kestlikkusaruande esitamise kohustus?
Raamatupidamise seaduse koheselt peavad 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate aruandeperioodide kohta kestlikkusaruande esitama avaliku huvi üksustena määratletud äriühingust suurettevõtjad ja suured konsolideerimisgrupid töötajate keskmise arvuga rohkem kui 500. Audiitortegevuse seaduse kohaselt on avaliku huvi üksused krediidiasutused, kindlustusandja ja ettevõtted, mille väärtpaberitega on lubatud kaubelda reguleeritud väärtpaberiturul.
Äriühingust suurettevõtja ja suur konsolideerimisgrupp, kes on audiitortegevuse seaduse tähenduses avaliku huvi üksus ja kelle keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul üle 500, peavad kestlikkusaruande esitama aruandeperioodidele, mis algavad 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
2025. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate aruandeperioodide kohta laieneb kestlikkusaruande esitamise kohustus äriühingust suurettevõtjatele ja suurtele konsolideerimisgruppidele. Aruanne tuleb esimest korda esitada 2026. aastal
2026. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate aruandeperioodide kohta tekib kestlikkusaruande esitamise kohustus kaptiivkindlustusandjail ja kaptiivedasikindlustusandjail, samuti avaliku huvi üksustena määratletud mittekeerukatel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel (v.a. mikroettevõtjad). Kestlikkusaruanne tuleb esmakordselt esitada 2027 aastal.
2026. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate majandusaastate kohta tekib kestlikkusaruande esitamise kohustus ka väikeettevõtjal ja keskmise suurusega ettevõtjal, kes on avaliku huvi üksus. Seega tuleb kestlikkusaruanne esmakordselt esitada 2027 aastal. Siiski saavad need ettevõtted seda kohustust edasi lükata ja hakata kestlikkusaruannet esitama alles 2028. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate majandusaastate kohta tingimusel, et nad varasemate aastate tegevusaruannetes esitavad põhjenduse kestlikkusaruande esitamata jätmisest.
Milliseid standardeid tuleb aruande koostamisel kasutada?
Ettevõtted peavad kestlikkusaruanne esitama kooskõlas Euroopa kestlikkusaruandluse standarditega (European Sustainability Reporting Standard, ESRS). Nendes standardites on kirjas reeglid, mida ettevõtja oma keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteemadega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta aruandes avalikustama peab.
Eraldi on loodud lihtsustatud standardid väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetele. Nende eesmärk on vähendada selliste ettevõtete koormust, kohandades aruandlusnõudeid VKE-de keerukusega. Börsil noteeritud VKE-de jaoks on loodud kestlikkusaruandluse standard ESRS LSME. Eraldi on väljatöötamisel veel vabatahtlik standard ESRS VSME, mis on mõeldud börsil noteerimata mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele vabatahtlikult rakendamiseks.
Kas kestlikkusaruandeid kontrollitakse?
Kestlikkusaruanded peavad olema auditeeritud. Lisaks raamatupidamise seaduse muudatustele muudeti ka audiitortegevuse seadust, kus on sätestatud kestlikkusaruande audiitorkontrolli nõuded, sisu ja eesmärk.
Kestlikkusaruande audiitorkontroll on kindlustandev audiitorteenus, mille raames kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostatakse kooskõlas rahvusvahelise kestlikkuskindluse standardiga. Kestlikkusaruandele tehakse piiratud kindlustandvat audiitorkontrolli kuni Euroopa Komisjoni määrusega kestlikkusaruande audiitorkontrolli standardi kehtestamiseni. Peale standardi kehtestamist teostatakse kestlikkusaruannetele põhjendatud kindlustandev audiitorkontroll. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli käigus auditeeritakse kliendi poolt ESRS standardite kohaselt koostatud kestlikkusaruandes sisalduv kestlikkusteave.
Tutvu seadusemuudatustega SIIN. Täiendavat informatsiooni kestlikkusaruande kohta on võimalik saada kestlikkusaruande koduleheküljelt SIIT.
Kui tekib täiendavaid küsimusi kestlikkusaruande kohta, siis võtke meiega ühendust aadressil juristid@ koda.ee.