Koda esitas 3 ettepanekut plaanitava ringmajanduse toetusmeetme muutmiseks
Kliimaministeeriumis valmis esmane versioon ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite toetusmeetme eelnõust, mis annab äriühingutele võimaluse taotleda toetust tööstussümbioosi lahenduste rakendamiseks, ringmajanduse ärimudelite rakendamiseks ning vabatahtlike keskkonnameetmete kasutuselevõtuks. Koda saatis ministeeriumile kolm ettepanekut eelnõu muutmiseks.
Toetatavate tegevuste loetelu võiks olla paindlikum
Eelnõu võimaldab taotleda toetust muu hulgas ringmajanduse ärimudelite rakendamiseks. Selle alla kuulub jagamismajanduse lahenduste kasutuselevõtt ja arendamine, toodete tootmiselt teenuse pakkumisele üleminek, biomajanduse lahenduste rakendamine ning parandustöökodade loomine ja arendamine. Muude ringmajanduse ärimudelite rakendamiseks ei ole eelnõu kohaselt võimalik toetust taotleda.
Koja hinnangul ei ole mõistlik nii täpselt välja tuua, milliste ringmajanduse ärimudelite rakendamise jaoks toetust antakse. Tegime ettepaneku muuta sõnastust paindlikumaks, et toetuse taotlejal oleks võimalus taotleda toetust ka muude tegevuste jaoks, mis lähevad ringmajanduse ärimudelite rakendamise alla ja vastavad eelnõus toodud muudele tingimustele.
Toetuse taotlemise õigus võiks olla üksnes äriühingutel
Eelnõu kohaselt võivad toetust taotleda lisaks äriühingule kohalik omavalitsus ja omavalitsusliit, kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus, maakondlik arendusorganisatsioon, riigiasutus, mittetulundusühing ja sihtasutus.
Arvestades, et toetuse eelarve maht on väike (kokku 4,5 miljonit eurot) ning toetuse andmise eesmärk on toetada ettevõtete ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite rakendamist ning tööstussümbioosi lahenduste kasutamist, siis tegime ettepaneku muuta eelnõu teksti selliselt, et toetuse taotlejaks võivad olla üksnes Eesti äriregistrisse kantud äriühingud.
Toetuse osakaal
Eelnõu kohaselt võib ühe projekti maksimaalne kogumaksumus olla kuni 200 000 eurot ja minimaalne kogumaksumus 10 000 eurot. Toetuse osakaal on äriühingutel maksimaalselt 47,93 protsenti, kuid kohalikul omavalitsusel 40-70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Abikõlbulikud on peamiselt materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute kulud, investeeringutega seotud seadistamise kulud ning taristu objekti kliimakindluse tagamise hindamise kulud.
Koda andis ministeeriumile teada, et ei toeta lahendust, kus kohalikule omavalitsusele antava toetuse osakaal on suurem kui enamikel äriühingutel. Kui kliimaministeerium peab aga mõistlikuks jätta toetuse saajate loetellu ka kohalikud omavalitsused, siis tegime ettepaneku viia nende toetuse osakaal võrdseks äriühingute toetuse osakaaluga.
Toetuse taotlemine hakkab toimuma läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse.
Plaanitava toetusmeetme tingimustega saad lähemalt tutvuda siin.