Koda esitas arvamuse välismaalaste seaduse muutmise eelnõu kohta

Koda saatis Riigikogu põhiseaduskomisjonile arvamuse seoses välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, mille eesmärk on rändemenetluste tõhustamine. Koda tunnustab siseministeeriumit, kes võttis arvesse mitmeid koja ettepanekuid, kuid juhib jätkuvalt tähelepanu ühele probleemsele nõudele, mis sisaldub eelnõus.

Koja arvates on ebamõistlik lisada välismaalaste seadusesse nõue, et tööandjal peab olema vahetult enne elamisloa taotluse esitamist vähemalt 12 järjestikuse kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis. Sama nõue kehtib ka renditöö puhul, kus tööandjal peab olema vähemalt 18 järjestikuse kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis.

Koja hinnangul kahandab see nõue Eesti ettevõtluskeskkonna ja investeerimiskeskkonna atraktiivsust. Näiteks, kui uus ettevõtja teeb Eestis 100 miljoni euro suuruse investeeringu ja loob 100 uut töökohta, siis ei ole tal muudatuse jõustumisel lubatud kohe tööle võtta välismaalasi, kellele on antud tähtajaline elamisluba, kuna ettevõtjal puudub Eestis eelnev majandustegevus.

Lisaks toob koda esile, et selline nõue suurendab tööandjate ning politsei- ja piirivalveameti töökoormust ning tekitab ebakindlust nii tööandjatele kui ka välismaalastele. Põhjus peitub selles, et tegeliku majandustegevuse nõude osas puudub ühtne definitsioon ehk seda mõistet tuleb sisustada iga kaasuse põhiselt.

Koda tegi riigikogule ettepaneku jätta eelnõust välja tööandja eelneva tegeliku majandustegevuse nõue või vähemalt leevendada seda. Näiteks 12 ja 18 kuu asemel võiks eelneva majandustegevuse nõue olla 6 kuud.

Tõime ka välja, et plaanitavate e-teenuste arendamine ja ühe akna põhimõtte kasutuselevõtt annavad politsei- ja piirivalveametile ja teistele järelevalveasutustele paremad võimalused avastada elamislubade väärkasutust ja seeläbi tagada turvalisus ning riigi julgeolek, mistõttu ei ole vajadust lisada seadusesse tööandja eelneva tegeliku majandustegevuse nõuet.

Hetkel ei ole teada, kas Riigikogu arvestab koja ettepanekuga.

3 ebamõistlikku nõuet on eelnõust välja jäetud
Koja ettepanekul on eelnõust välja jäetud nõue, et välismaalase lühiajaline Eestis töötamine on lubatud ainult D-viisa alusel. See tähendab, et ka edaspidi võib lühiajaliselt Eestis töötada välismaalane, kes on saanud lühiajalise viisa (C-viisa), kellel on mõne muu Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud D-viisa, mis võimaldab Eestis viibida seaduslikult 90 päeva 180 päeva jooksul, või kes külastab Eestit viisavabastuslepingu alusel.

Lisaks ei sisaldu eelnõus enam nõuet, et välismaalase lühiajalise Eestis töötamise võib registreerida üksnes siis, kui tööandjal on vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse esitamist vähemalt järjestikuse kuue kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis.

Eelnõust on välja jäetud ka punkt, mis oleks andnud valitsusele õiguse peatada lühiajalise Eestis töötamise registreerimine töötamise aluse, töökoha või tegevusala järgi, kui see on avaliku korra või riigi julgeoleku tagamise vajadust arvestades põhjendatud.

Riigikogu menetluses oleva eelnõuga saad lähemalt tutvuda siin.