Koda näeb mitmeid probleeme soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõus
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostanud eelnõu, millega soovib luua soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse, mis kohustab tööandjaid soolist võrdsust ja võrdseid võimalusi aktiivselt, süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Koja hinnangul on eelnõu probleemne, kuna eelnõus ei ole seaduse kaitseala laiendamist põhjendatud ning uute kaitstavate tunnuste sisu on ebaselge.
Seaduse kaitseala laiendamine on põhjendamata
Eelnõuga laiendatakse võrreldes kehtivate seadustega kaitstud tunnuste nimekirja ning kaitstavate tunnuste loetellu lisatakse sooline identiteet, sooline eneseväljendus, sootunnus, keel, varaline- ja sotsiaalne seisund ning muu isikuga seotud objektiivselt tuvastatav tegelik või oletatav tunnus, mis on aluseks ühiskondlikele eelarvamustele, tõrjumisele või häbimärgistamisele.
Erinevad rahvusvahelised organisatsioonid on Eestile ette heitnud ebapiisava kaitse tagamist rassist ning puudest tuleneva diskrimineerimise osas. Nimetatud tunnustele (rass ja puue) pakutava täiendava kaitse tagamist saab seetõttu pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Siiski nii vanus kui ka puue on juba praegu kehtivas seaduses kaitstud tunnusteks ning ei põhjenda kaitstud tunnuste nimekirja laiendamist muude tunnuste võrra. Koja hinnangul on põhjendamata, missugune on ühiskondlik vajadus laiendada kaitstavate tunnuste nimekirja väljaspool eelnevalt välja toodud näiteid. Oleme seisukohal, et kui ei esine konkreetset ühiskondlikku vajadust, siis ei tohiks laiendatud kaitstavate tunnuste põhjal eelnõuga täiendavaid piiranguid sätestada.
Uute kaitstavate tunnuste sisu on ebaselge
Koda tõi ministeeriumile esitatud arvamuses välja, et mitme uue kaitstava tunnuse sisu on ebaselge, mis omakorda võib hakata takistama ettevõtete tegevust. Näiteks on eelnõu kohaselt kaitstud tunnusena lisatud varaline seisund, kuid ei ole selgitatud, mida tuleb käsitleda varalise seisundina. Koda leiab, et eraõiguslikul juriidilisel isikul on õigus otsustada, missugust teenust pakkuda ja missugusele kliendigrupile suunata teenuse osutamine ning kui inimese varaline seisund muutub kaitstavaks tunnuseks, kaob ettevõtetel õigus kujundada ise oma äritegevust ning riik sekkub põhjendamatult eraõiguslikesse suhetesse.
Algoritmipõhine diskrimineerimise sisu vajab täiendamist
Eelnõu kohaselt on diskrimineerimine ka algoritmipõhine diskrimineerimine, mille puhul kasutatakse isiku suhtes otsuse tegemisel osaliselt või täielikult automatiseeritud süsteemi loodud väljundit, mis põhjustab või soodustab isikute põhjendamatut erinevat kohtlemist või avaldab isikule kaitstud tunnuse põhjal ebasoodsat mõju. Koda juhtis esmalt tähelepanu asjaolule, et algoritmipõhise diskrimineerimise definitsioon on vastuolus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega, kuna turuosalistel ei ole võimalik hinnata iga kliendi riski individuaalselt, vaid enamus turuosalisi kasutab algoritmidel põhinevaid riskihindamise tööriistu. Seega leidsime, et ainuüksi rahapesu tõkestamise seadus nõuab finantsasutustelt diskrimineerimist ning sellest tulenevalt tegime ettepaneku lisada seadusesse erand, mille kohaselt diskrimineerimine on lubatav, kui see on vajalik seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks.
Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2026. aasta 1. jaanuaril.
Eelnõu ülevaatega on võimalik tutvuda SIIN.