Koda nägi mitmeid kitsaskohti krediidiinkassode seaduseelnõus
Rahandusministeerium on täiendanud krediidiinkassode- ja ostjate seaduse eelnõud, et reguleerida paremini inkassofirmade ja nendega seotud isikute tegevust. Näiteks plaanitavate muudatuste kohaselt peavad krediidiinkassod taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba ja neile nähakse ette minimaalne kapitalinõue 25 000 eurot. Koda ei ole veendunud, et kõik eelnõus sisalduvad meetmed on vajalikud valdkonna reguleerimiseks ning juhtis nendele tähelepanu ka oma arvamuses.
Uue seaduse loomise peamine eesmärk on võtta üle EL direktiiv 2021/2167, mis reguleerib nende inkassofirmade tegevust, kes tegelevad pangalaenudest (nii tarbijate kui ka ettevõtjate) tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega ja nende ülesostmisega. Lisaks on eesmärk tagada paremat kaitset võlgnikele ja nende huvidele, kuna ministeeriumi hinnangul on võlgade sissenõudmisega tegelevate ettevõtete tegevus praegusel juhul väga vähesel määral reguleeritud ning seetõttu võidakse vahel kasutada mitteõiguspäraseid meetodeid võlgade sissenõudmisel.
Koda ei toeta võlaõigusseaduse viivise regulatsioonide muutmist
Eelnõu koostajad soovivad muuta võlaõigusseaduses kehtestatud viivise regulatsiooni selliselt, et krediidiandja võib tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamise korral nõuda viivist, mis võib olla kuni kahekordne tarbijakrediidilepingus ettenähtud intressimäär, kuid mis ei või ühelgi juhul olla kõrgem kui seaduses sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiir, mis on hetkel 16,72%. Lisaks on eelnõus kirjas, et see ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega nähakse ette eespool sätestatust kõrgem määr või kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on eelnõu kohaselt tühine.
Koda ei toeta eeltoodud muudatust ning leiame, et kehtivat olukorda ei ole vaja muuta. Juhtisime tähelepanu, et viivise arvestamist puudutav teema väljub eelnõuga ülevõetava direktiivide raamidest ning see vajab juba laiemat arutelu ühiskonnas.
Krediidiinkassole piisab ka ühest juhatuse liikmest
Eelnõu koostajad soovivad sätestada, et krediidiinkasso juhatuses peab olema vähemalt kaks liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Kaubanduskoda ei olnud sellega nõus, kuna Eestis tegutseb mitmeid väikeseid krediidiinkassosid, mille juhtimises ei osale nii palju inimesi ning seetõttu peavad need ettevõtted suurendama juhatuse liikmete arvu või oma tegevuse krediidiinkassona lõpetama. Meie hinnangul piisab ka sellest, kui krediidiinkassol on üksnes üks juhatuse liige.
Eelnõus peab sisalduma mõjude järelhindamise kohustus
Koda peab oluliseks, et eelnõus oleks kirjas mõjude järelhindamise punkt, sest sellega saab ära hoida eelnõuga kaasneda võivaid negatiivseid mõjusid. Järelhindamise punkt on jätkuvalt eelnõust välja jäetud, mis tekitas kojale küsimusi, kuna olime oma eelmises arvamuses selgitanud, miks on mõjude järelhindamine vajalik. Eelnõus on küll mainitud, et järelhindamine on plaanis, kuid kindluse huvides tuleks järelhindamise läbiviimine sätestada ka eelnõus
Eelnõu ei peaks käsitlema mitteviivises olevaid laene
Eelnõuga tutvudes on võimalik järeldada, et krediidihaldustegevuste alla kuuluvad ka mitteviivises oleva laenuga tegelemine, kuigi eelnõu peaks puudutama üksnes viivises oleva laenuga tegelemist. Seega tegime ettepaneku täpsustada eelnõu sõnastust selliselt, et oleks aru saada, et krediidihaldustegevuseks on üksnes viivises olevate laenu tegelemisega.
Statistikaamet ei peaks saama õigust nõuda krediidiasutuselt tundlike andmeid
Ministeerium soovib, et krediidiasutus on kohustatud avaldama pangasaladuse Statistikaametile riikliku statistika seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, juhul kui klient on krediidiasutusele selleks nõusoleku andnud. Koda tõstatas küsimuse kliendi nõusoleku osas, kas pangad on kohustatud peale muudatuse jõustumist igal ajahetkel kliendilt nõusolekut küsima või nõusoleku küsimuse osas on jäetud pankadele otsustusruum, millal küsida ja millal mitte. Samuti tekitas küsimusi, kuidas tagatakse, et sellest tulenevalt ei teki krediidiasutustel mingit täiendavat regulaarset või ka ühekordset raporteerimiskoormust.
Ühtlasi teeb meid murelikuks see, kui Statistikaametile antakse õigus nõuda krediidiasutuselt pangasaladusi, sest sellega luuakse pretsedent, kus hiljem on üha raskem põhjendada, miks see, ega teine riigiasutus tundlikule infole ligipääsu ei saa. Seega tegime ettepaneku jätta eeltoodud sätte eelnõust välja.
Eelnõu kohaselt peaks seadus jõustuma 2024. aasta 1. märtsil, kuid koda tegi ettepaneku pikendada seaduse jõustumist kuni 2025. aasta 1. märtsini. Koja hinnangul tasub arvestada sellega, et krediidiandjad ja -inkassod peavad oma IT-tehnilisi lahendusi täiustama ning paari kuuga seda teha ei ole võimalik, sest IT-tehnilised lahendused on keerulised.
Krediidiinkassode ja -ostjate seaduseelnõu ülevaatega saab tutvuda siin.