Koda palus üle vaadata maksuvõla automaatse ajatamise tingimused
Rahandusministeeriumil on plaan muuta maksuvõlgnevuse tasumise automaatse ajatamise regulatsiooni, tõstes ajatamise piirmäära, pikendades ajatamise perioodi ning kehtestades ajatamise taotlejale, sh ettevõtte juhatuse liikmele, täiendavaid kriteeriume. Kaubanduskoja hinnangul on maksuvõlga ajatada sooviva äriühingu juhatuse liikmele kehtestada plaanitavad reeglid liiga ranged.
Tõuseb maksuvõla automaatse ajatamise piirmäär ja pikeneb ajatamise periood
Hetkel kehtiva regulatsiooni järgi võib Maksu- ja Tolliamet (MTA) lahendada ajatamise taotluse automaatse otsusega, kui ajatamist taotletakse kuni 12 kuuks ning maksuvõla ehk maksukohustuse ja intressivõla summa on kokku kuni 20 000 eurot. Eelnõu kohaselt võib edaspidi maksuhaldur lahendada maksuvõla tasumise ajatamise taotluse automaatse otsusega, kui ajatamist taotletakse kuni 18 kuuks ning maksuvõla suurus on kokku kuni 100 000 eurot.
Maksuvõlgnevuse ajatamise taotluse saab esitada MTA e-teenuste keskkonnas eMTA. Kui taotlus ei vasta automaatse ajatamise tingimustele, siis ei jääta taotlus kohe rahuldamata, vaid MTA ametnik võib selle lahendada tavapärasel viisil 20 päeva jooksul. Juhul, kui automaatse ajatamise taotlus jäetakse rahuldamata, siis on taotluse esitajal võimalik esitada halduskohtule kaebus.
Lisanduvad uued kriteeriumid taotlejale
Eelnõuga lisanduvad mitmed uued tingimused, millele maksukohustuslane peab vastama. Muu hulgas ei tohi edaspidi maksuvõlgnevuse ajatamise taotluse esitamisel olla tasumata MTA poolt varem väljastatud korraldus maksuvõla tasumiseks 48 tunni jooksul. Muudatuste jõustudes ei tohi ajatamise taotlemisel olla pooleli maksumenetlust ega viimase 12 kuu jooksul ei või olla läbi viidud maksumenetlusi, mille käigus MTA leidis olulisi puuduseid ettevõtte tegevuses.
Samuti ei tohi edaspidi olla ajatada soovitava maksuvõlgnevuse kohta varasemat MTA poolt tehtud ajatamisest keeldumise otsust. Lisaks ei või ajatatav maksuvõlg olla varasemalt üle ühe korra ajatatud ning korra automaatselt ajatatud võlgnevuse kõik osamaksed peavad olema tasutud õigeaegselt. Eelnõu näeb ka ette, et maksuvõlgnevuse ajatamiseks ei tohi maksukohustuslasel olla kehtivat karistust maksu- või tollialase kuriteo eest ega enam kui ühte kehtivat karistust maksu- või tollialase väärteo eest.
Juba hetkel kehtivad tingimused maksuvõlgnevuse ajatamiseks, sh nõuded, et ei tohi olla solidaarset maksuvõlga ega tasumata trahve ning maksudeklaratsioonid peavad olema esitatud õigeaegselt, jäävad kehtima ka edaspidi.
Nõuded maksuvõlgniku juhatuse liikmele vajavad täiendavat analüüsi
Eelnõu järgi ei tohi edaspidi maksuvõla automaatset ajatamist taotleva äriühingu juhatuse liikme suhtes olla pooleli maksejõuetusmenetlust, juhatuse liikmel ei või olla kehtestatud äri- ega ettevõtluskeeldu ning tal ei tohi olla ajatamata maksuvõlgnevust. Lisaks on plaanis nõue, mille kohaselt ei tohi juhatuse liikme juhtimisel tema teistel ettevõtetel olla tekkinud maksuvõlgnevus.
Kaubanduskoja hinnangul on maksuvõlga ajatada sooviva äriühingu juhatuse liikmele kehtestada plaanitavate nõuete asjakohasust vaja täiendavalt hinnata. Juhatuse liikme taust ei ole otseselt seotud äriühingu maksude tasumisega. Samuti on võimalik nö probleemset juhatuse liiget ajutiselt tagasi kutsuda või vahetada ning sel juhul ei täida need sätted oma eesmärki. Seetõttu on koda seisukohal, et plaanitavad juhatuse liiget puudutavad nõuded võivad olla ebaproportsionaalsed ning need vajavad täiendavat analüüsi.
Maksuvõlgnevuse automaatse ajatamisega seotud muudatustega saad lähemalt tutvuda SIIN.