Koda seisis esimeses kvartalis ettevõtjate huvide eest tervise, tööjõu, majanduse ja muude oluliste teemade osas

Kaubanduskoda avaldas 2021. aasta esimeses kvartalis kirjalikult arvamust 44 eelnõu, väljatöötamiskavatsuse või muu poliitikakujundamise dokumendi kohta, mis on viiendiku võrra rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. II kvartali alguses on töös enam kui 20 teemat, mis on samuti tavapärasest ligi poole rohkem.

Lisaks alltoodud ametlikele pöördumistele toimus iganädalaselt suhtlus erinevate ametiasutustega ning ka valitsusega seoses hetkel käimasoleva tervisekriisiga, haridusteemadega aga ka teiste teemadega, mis vajavad aktiivset sekkumist, et tagada ettevõtluskeskkonna stabiilsus ning jätkusuutlikus. Eraldi kohtus Kaubanduskoja juhatus esimeses kvartalis Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutiga, Riigihalduse minister Jaak Aabiga ning koja juhatuse esimees ja peadirektor kohtusid Eesti vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidiga ning Justiitsminister Maris Lauriga. Samuti osalesid koja esindajad riigikogu majanduskomisjoni, korruptsiooni erikomisjoni, keskkonnakomisjoni ja õiguskomisjoni istungitel. Esimeses kvartalis nimetati Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts ka KredExi nõukogu liikmeks.

Tähelepanuväärseimad teemad esimeses kvartalis olid:

Soovisime töökohal vaktsineerimise võimaldamist
Koda pöördus 24. märtsil Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole sooviga lubada töötajate vaktsineerimine töökohal. Ettepaneku järgi selgitaks tööandja välja vaktsiini soovijate nimekirja ning teavitaks töötajaid vaktsineerimise ajast ning riigi ülesandeks on tagada, et vaktsineerija tuleks tööandjaga kokkulepitud ajal töökohta koos vajaliku arvu vaktsiinidega, nii nagu on seda praktikas tehtud sageli hooajalise gripi vaktsineerimisega.

Aprilli alguse seisuga ootame ministeeriumitelt vastust. Loodame, et  massvaktsineerimise algusfaasis saab seda läbi viia töökohal. Tutvu pöördumisega

Tegime ettepaneku luua vabatahtlik tervisefond
Märtsi alguses tegime Rahandusministeeriumile ettepaneku luua täiendav vabatahtlik tervisefond, kuhu oleks võimalik nii tööandjatel kui ka töötajatel enda poolt makseid suunata. Töötajal tekiks täiendav võimalus tervisefondist ootamatute tervisemurede lahendamiseks teha vajaduse korral kulude katteks rahalisi väljamakseid. Tinglikult võiks sellist fondi võrrelda ka pensioni kolmanda sambaga. Koda leiab, et sellise fondi loomine on meditsiini rahastuse tulevikuperspektiivi arvesse võttes äärmiselt vajalik.

Hetkel ei ole ministeerium kojale tagasisidet andnud. Tutvu pöördumisega

Tervise edendamise kulude maksuvaba piirmäära tõstmine
Tegime veebruaris Rahandusministeeriumile ettepaneku tõsta tervise edendamise kulude maksuvaba piirmäära senise 400 euro pealt 800 euroni aastas. Samuti tuleks maksuvabade kulude loetellu lisada vaktsineerimine, terviseuuringud ja ka tasulised tervishoiuteenused. Pöördumises tõime välja, et piirmäära suurendamine mõjutab riigile laekuvaid tulusid, kuid negatiivne mõju eelarvele on pigem väike või sootuks olematu, sest hüvitise pakkumine ja kasutamine on ettevõtjatele vaid võimalus ning mitte kohustus. Samuti kui tööandjad panustavad senisest rohkem töötajate tervisesse, paraneb inimeste heaolu ning ka rahvatervis, mis omakorda vähendab üldisi tervishoiukulusid. Samuti suurenevad tervisega seotud teenuste kasutamine ning sealt laekuv maksutulu.

Maksuvabade kulude loetellu võiks lisada koja hinnangul vaktsineerimise (nt gripivaktsiin, puukentsefaliidi vaktsiin jm), erinevad terviseuuringud (mis on väljaspool tervisekontrollis tehtavatest uuringutest nt vereuuringud, koormustestid) ja ka tasulised tervishoiuteenused (nt hambaraviteenused, eriarsti vastuvõtt jms). 

Ministeerium ei toetanud koja ettepanekut, kuid II kvartali alguses on planeeritud kohtumine Rahandusministeeriumiga, et selgitada muudatuste vajadust. Tutvu pöördumisega

Ettevõtjad ei toeta plaanitavaid muudatusi täiskasvanute koolituse seaduses
Kaubanduskoda avaldas arvamust täiskasvanute koolituse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse kohta, milles tõime välja, et plaanitavad muutused on liigselt keskendunud täienduskoolitusasutustele kehtivate nõuete formaalsele kontrollile, kuid tegelik fookus peaks olema hoopis täienduskoolituste kvaliteedi edendamisel läbi efektiivsete ja jätkusuutlike meetmete.

Seni ei ole Haridus- ja Teadusministeerium koja pöördumisele tagasisidet andnud. Tutvu pöördumisega

Eesti ja Soome kaubanduskojad pöördusid riikide valitsuste poole, et kehtestatavaid piiranguid leevendataks
Jaanuari lõpus pöördusime ühiselt Soome kaubanduskojaga meie riikide valitsuste poole, et leevendataks kehtestatud piiranguid. Kuigi kodade ühispöördumist ei võetud arvesse, algatasime dialoogi, mille käigus ilmnesid mitmed puudujäägid senises suhtluses riikide vahel. Ühispöördumist arutasid ka mõlema riigi peaministrid oma esimesel kohtumisel. Tutvu pöördumisega

Tööandja ei peaks vastutama kodukontori ohutuse eest
Koda pöördus eelmise aasta lõpus Sotsiaalministeeriumi poole, et tööandjad saaksid julgemalt lubada oma töötajaid kodukontorisse. Nimelt ei ole vahet, kas kontor või kodukontor – tööandja vastutus töökeskkonna ohutuse eest on täna sama. Pöördumises soovisime muuta seadust nii, tööandja vastutaks vaid selle eest, mida ta saab reaalselt mõjutada. Kaugtöö korral peaks tööandja andma töötajale vajalikud töövahendid ja juhised selle kohta, kuidas kujundada oma töökohta ja teha tööd nii, et see ei kahjustaks töötaja tervist. Edasine peaks olema juba töötaja enda teha ja vastutada. Töötaja kujundaks ise oma töökohta ja töötaks vastavalt tööandja juhistele, paneks ekraani õigele kõrgusele, väldiks mürarikast töökeskkonda jne.

Ministeerium ettevõtjate ettepanekuid sellisel kujul ei toetanud, kuid kohtumisel ministeeriumiga, kus seletasime muudatuste vajalikkust, lepiti kokku, et ministeerium mõtleb, kas ja kuidas regulatsioone on võimalik muuta. Tutvu pöördumisega

Viisime veebruaris läbi liikmete seas küsitluse, et tuvastada tööjõuga seotud probleeme
Küsitluse tulemused näitavad, et ettevõtted soovivad töösuhetega seotud reeglite paindlikumaks muutmist. Näiteks tegid paljud vastajad ettepaneku lubada muutuva töökoormusega töölepingu sõlmimist ja tähtajalise töölepingu sõlmimist rohkematel juhtudel ning muuta mõistlikumaks tööandja vastutust kaugtöö osas. Küsitlusele vastas 52 ettevõtet ning saadud tagasiside maht oli üle 20 lehekülje. Seega eelnev ülevaade katab vaid teatud osa ettevõtetelt laekunud ettepanekutest. Kaubanduskoda kasutab liikmetelt saadud tagasisidet suhtluses ametnike ja poliitikutega, et aidata leevendada ettevõtete muresid tööjõu teemadel. Tutvu ettepanekutega

Riigikogu menetluses olev jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise eelnõu
Eelnõuga seoses soovivad ettevõtlusorganisatsioonid, et keskkonnakomisjon ja Riigikogu liikmed ei lisaks eelnõule radikaalseid muudatusettepanekuid, millega kaasneb küll selge lisakulu ent mõju keskkonnale ja majandusele on teadmata. Samuti tegime koos Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Keemiatööstuse Liidu, Eesti Toiduainetööstuse Liidu ning Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜga ettepaneku muuta jäätme- ja pakendimajanduse, ühekordse plasti kasutamise vähendamise või teiste ringmajanduse eesmärkide elluviimise planeerimisprotsess läbipaistvamaks ja osapooli hõlmavamaks.

Meie saadetud ettepanekut võeti arvesse ning Riigikogu menetluses olevasse jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise eelnõusse ei lisata müügipakendi ringlussevõtu sihtarvu. Samas näeme  eelnõus veel murekohti ja töö nende lahendamise kallal jätkub II kvartalis.

Samal teemal saab juurde lugeda siit ja siit

Tööjõuteemad
Tööjõuga seotud probleemidega tegeleme igapäevaselt ning ka erinevatel kohtumistel toome esile välistööjõuga seonduvaid probleeme ja pakume neile lahendusi. Näiteks tegime ettepaneku vabastada kvoodi alt insenerid ja usaldusväärse tööandja juures töötavad välismaalased. Lisaks tegime ettepaneku asendada keskmise palga nõue sektori keskmise palgaga. Tõstsime esile ka muret seoses välistööjõu vahendamisega tegelevate ettevõtete deposiidinõudega.

Teise kvartali alguses kohtume teiste hulgas ka siseministriga, et arutada välismaalaste töötamisega seonduvat.

Koda leiab, et kutsehaiguse diagnoosil peaks olema selgem seos konkreetse töökeskkonnaga
Saatsime veebruaris pöördumise Sotsiaalministeeriumile, kus soovisime muuta olemasolevat regulatsiooni nii, et kutsehaiguse kujunemise seos konkreetse töökeskkonnaga oleks tänasest selgem. Kirjas märkisime, et töötervishoiuarstil peaksid olema selged andmed ka teiste tööandjate kohta ning samuti peaks tal olema täielik juurdepääs inimese terviseandmetele, digiloole ja seda tuleb ka maksimaalselt kasutada (nt ka infot, mida isik on avaldanud tervisedeklaratsioonides). Asjakohane oleks ka töökeskkonna paikvaatlus ja tööandja küsitlemine. Lisaks sellele peaks olema tööandjal rohkem infot, et oleks võimalik hinnata, kas kutsehaigestumise üle otsustamisel ja konkreetse töökeskkonnaga sidumisel on kõiki olulisi aspekte arvesse võetud.

Ministeerium ei toetanud mitmeid kaubanduskoja ettepanekuid, kuid II kvartalis jätkame tegevusi , et selgitada ministeeriumile soovitud muudatuste tegemise vajadust. Tutvu pöördumisega

Õigusloome läbipaistvuse suurendamine
Pöördusime veebruari keskel riigi poole, et suurendada õigusloome läbipaistvust. Koja eesmärk on muuta lobitöö tegemine ausamaks ning tõsta kogu seadusloome protsessi läbipaistvust ja selgust. Muu hulgas soovisime pöördumises, et õigusloome protsessis osalevad huvigrupid ning nende ettepanekud oleksid seadusloomes selgelt väljatoodud. Kokku tegime neli ettepanekut:
1. Kasutusele tuleb võtta põhimõte, et riik peab õigusloome protsessis kontrollima ja avalikustama, keda esindab õigusloome protsessis osalev huvigrupp.
2. Mittetulundusühingul peab olema kohustus avalikustada majandusaasta aruandes juriidilisest isikust liikmete nimed või lisada link, mille vahendusel on võimalik juriidilisest isikust liikmete nimekirjaga tutvuda.
3. Kui õigusaktis tehakse muudatus mõne huvigrupi ettepanekul, siis tuleb vähemalt seletuskirjas välja tuua, milline huvigrupp vastava ettepaneku tegi.
4. Suurendada tuleb poliitilise suundumusega sihtasutuste ja mittetulundusühingute aruandluskohustust ja läbipaistvust.

Nimetatud ettepanekuid tutvustasime ka aprilli alguses Riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile. Rahandusministeerium ei toetanud meie ettepanekuid, kuid töö läbipaistvuse suurendamiseks jätkub. Tutvu ettepanekutega

Prillide hüvitamise korra täpsustamine
Aasta alguses andsime Sotsiaalministeeriumile tagasisidet seoses eelnõuga, millega muudeti prillide hüvitamise korda. Koda oli osaliselt muudatustega rahul, kuid tegi ettepaneku täpsustada eelnõud nii, et töötajad ei kuritarvitaks tekkivaid võimalusi. Koja soovitud täpsustused viidi osaliselt ellu, kuid samas muudeti ka eelnõu sõnastust nii, et enam ei seostata silmade kontrolli saatmise kohustust enam kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäiretega, vaid oluline on, et nägemishäire üldse esineb, mitte see, mis nägemishäiret põhjustab. Teisisõnu tuleb prillid hüvitada sõltumata sellest, mis nägemishäireid tegelikult põhjustas, piisab sellest, et töötaja töötab vähemalt pool tööajast kuvariga ja tal on selleks prille vaja. Kusjuures uued prillid tuleb hüvitada ka juhul, kui vanad prilliklaasid on näiteks tuhmunud ning töötamine kuvariga on sellest tulenevalt raskendatud. Loe muutustest

Alates 1. aprillist tuleb nutitelefonide ja arvutite pealt maksta täiendavat tasu
Kaubanduskoda tõi mitmetes pöördumistes välja, et tasu on ebaproportsionaalne ning ka üks kõrgemaid Euroopas, näiteks on tasu suurus inimeste sissetulekust  rohkem kui 5 korda suurem kui Lätis, ligi 4 korda suurem kui Rootsis, ligi 3 korda suurem kui Saksamaal ning ligi kaks korda suurem kui Soomes. Tegime Justiitsministeeriumile ka ettepaneku vähendada nutitelefonide ja arvutite puhul tasu suurust autoriõiguse seaduses sätestatud miinimumini ehk 3 euroni ning mälukaartide ja mälupulkade tasu 0,25 euroni. Samuti soovisime jätta tasu alt välja salvestavad telerid. Loe lisanduvatest tasudest

Olime vastu ühekordse plasti direktiivi maksu kehtestamisele
Eesti peab hiljemalt 3. juuliks üle võtma ühekordse plasti direktiivi, mis näeb ette mitmeid meetmeid ühekorra plasttoodete tarbimise vähendamiseks. Kaubanduskoja hinnangul tuleb eesmärgi saavutamiseks suurendada nii tarbijate kui ka ettevõtjate teadlikkust, kuid samas oleme vastu ühekorra plasttoodete maksu kehtestamisele.

Ühekordse plasti direktiiv sisaldab nõudeid, mida Eesti peab kindlasti pakendiseadusesse ja jäätmeseadusesse sisse viima. Samas leidub direktiivis ka punkte, kus iga liikmesriik saab ise otsustada, kuidas täita direktiivist tulenevat nõuet. Näiteks saab Eesti otsustada, milliste meetmete abil vähendada ühekorra plasttoodete tarbimist.

Kaubanduskoda tegi ministeeriumile ettepaneku võtta direktiiv üle hilinemisega. Üheks muudatuste jõustumise edasilükkamise põhjuseks on asjaolu, et Euroopa Komisjon on juba rohkem kui pool aastat hilinenud väga oluliste suuniste väljaandmisega. Võttes arvesse ka Eesti õigusloomeprotsessi, siis ei pea kaubanduskoda võimalikuks, et Riigikogu võtaks ilma liigselt kiirustamata vastava eelnõu vastu selle aasta juunis.

Ministeerium ei ole veel eelnõud huvigruppidele tutvustanud ning suure tõenäosusega võtab Eesti direktiivi üle hilinemisega. Tutvu koja seisukohtadega

Tööstuspoliitika arendamine
Kogusime tööstusettevõtetest liikmetelt tagasisidet tööstusettevõtete suurimate murede ja väljakutsete kohta järgneva 3-5 aasta perspektiivis. Ettepanekuid tehti tööjõu ja hariduse, innovatsiooni, maksude ning paljude muude ettevõtluskeskkonnaga seotud teemade kohta.  Kasutame saadud tagasisidet suhtluses poliitikute ja ametnikega.

Euroopa Liidu direktiiv ei loo võrdsemaid palgatingimusi, kuid toob suurema halduskoormuse
Sotsiaalministeerium küsis tagasisidet Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu kohta, mille kohaselt lisanduvad tööandjatele mitmed kohustused, näiteks tuleb välja töötada karjäärieeskirjad ning suurtele ettevõtetele lisandub uus aruandluskohustus. Koda tõi pöördumises ettevõtjatelt kogutud tagasiside põhjal välja, et direktiivi kehtestamine ei aita kaasa soovitud eesmärkide saavutamisele, kuid suurendab seejuures oluliselt Eesti ettevõtete halduskoormust. Loe lisa ning tutvu arvamusega

Anna teada ettevõtlusega seotud probleemist või esita ettepanek ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Kõik mõtted on oodatud e-posti aadressile juristid[at]koda.ee.