Koja hinnangul vähendavad täitemenetluse plaanitavad muudatused tööandjate halduskoormust vaid osaliselt

Kaubanduskoda esitas Justiits- ja Digiministeeriumile arvamuse täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta. Kuigi koda toetab eesmärki muuta võlgniku sissetuleku arestimise kord tööandjate jaoks lihtsamaks, siis tõime välja, et kavandatud muudatused vähendavad ettevõtjate halduskoormust vaid osaliselt ning mõnes osas toovad hoopis kaasa uusi kohustusi. 

Kavandatud muudatus vähendab tööandjate koormust vaid osaliselt 
Väljatöötamiskavatsuse kohaselt vabastatakse tööandja edaspidi töötasu arestimise akti täitmise kohustusest juhul, kui töötasu makstakse võlgniku Eestis avatud krediidi- või makseasutuse kontole. Koda toetab seda lahendust, sest see aitab vähendada tööandjate halduskoormust. 
Samas jääb tööandjal senine kohustus täita arestimisakti alles juhul, kui töötasu makstakse kolmanda isiku või välisriigi kontole. Koda leiab, et sellisel juhul ei saavutata eesmärki vähendada ettevõtjate halduskoormust, sest tööandja ei saa mõjutada, millisele kontole töötaja soovib töötasu kanda. 
Koja hinnangul kulub ühe töötasu arestimise akti täitmisele keskmiselt ligi 3,4 tundi aastas, mille maksumus on tööandjale ligikaudu 57 eurot ühe arestimisakti kohta. Arvestades aastas esitatavate arestimisaktide hulka, ulatub tööandjate kogukulu sadadesse tuhandetesse eurodesse. 

Koda pakkus välja mitmeid alternatiivsed lahendused 
Koda tegi ettepaneku laiendada kavandatavat lihtsustust ka olukordadele, kus töötasu makstakse kolmanda isiku või välisriigi kontole. Selleks pakkus koda välja mitu võimalikku lahendust. 
Näiteks võiks kohtutäitur ise arvutada arestitava summa ning anda tööandjale teada üksnes summa, mis tuleb kohtutäiturile üle kanda. Alternatiivina võiks tööandja kanda kogu töötasu kohtutäituri kontole ning kohtutäitur teeks ise vajalikud kinnipidamised ja kannaks arestivaba osa töötajale edasi. Samuti võiks kaaluda lahendust, kus kolmanda isiku kontole makstava töötasu korral edastab tööandja kohtutäiturile vaid konto andmed ning edasise arestimise korraldab kohtutäitur koostöös pangaga. 

Uus teavitamiskohustus suurendab ettevõtjate halduskoormust 
Lisaks näeb väljatöötamiskavatsus ette uue kohustuse teavitada kohtutäiturit sellest, millisele kontole töötasu makstakse, ning teavitada ka konto muutumisest. Selle kohustuse rikkumise korral oleks võimalik määrata sunniraha. 
Koda ei toeta sellisel kujul uue teavitamiskohustuse kehtestamist. Koja hinnangul suurendab see ettevõtjate halduskoormust ning ei ole piisavalt põhjendatud, eriti olukordades, kus tööandjal säilib niikuinii kohustus arestimisakti täita. 
Meie ettepaneku kohaselt peaks teavitamiskohustus kehtima üksnes juhul, kui töötasu makstakse võlgniku Eestis avatud kontole ning sellest sõltub tööandja vabastamine arestimisakti täitmise kohustusest. Veelgi parem oleks lahendus, kus vajalik teave liiguks kohtutäiturini automaatselt pankade või täitmisregistri kaudu, ilma et tööandjale tekiks täiendavaid kohustusi. 

Täitemenetluse seadustiku väljatöötamiskavatsusega saab tutvuda SIIN. Väljatöötamiskavatsuse kohaselt valmib eelnõu eelduslikult 2027. aasta 2. poolaastal ning muudatused jõustuksid aastal 2028.