Kokkupressitud purustatud prussakatest ja toidulisanditest
Alljärgnevalt tuleb juttu toidulisandite regulatsioonist Euroopa Liidus ja selle valdkonna võimalikest arengutest. Euroopa Liidus on pea kõik, millega on võimalik EL ühtsel turu kaubelda, üsna põhjalikult ära reguleeritud. Siiski on üks valdkond, mida osade kodanikuühiskonna organisatsioonide poolt peetakse alareguleerituks – nimelt toidulisandid.
Otseselt toidulisandeid reguleeritakse direktiiviga 2002/46/EÜ. Seda aga ei ole selle vastuvõtmisest saadik peaaegu üldse muudetud. Ka toidulisandite määratlus ei ole sõltumata sektori uuendustest ja uutest tarbimisharjumustest muutnud. Eriti tarbijakaitseorganisatsioonide hinnangul ei ole see piisavalt täpne ja on mitmeti tõlgendatav. Näiteks mõiste „mõõdetud väikestes kogustes“, erineb riigiti (puudub kindlaks määratud kogus). Erinevad tõlgendused aga võivad põhjustada lahkarvamusi seoses toidulisandite staatusega ja kontrollide tulemustega. Nüüd liiguvad EL erinevates institutsioonides mõtted valdkonna reguleerimise suunas ning esmajärjekorras soovitakse õigusnorme ajakohastada, toidulisandite turgu paremini ühtlustada ja uusi arengusuundi arvesse võtta.
Mida kõigepealt ja kuidas reguleerida?
Ettevõtja poolt vaadatuna – alustada võiks kõige vähem koormavast näiteks teavitamisest. Teavitamine on üks praegu kehtiva direktiiviga sätestatud kohustusest, mis sisuliselt tähendab toodete administratiivset registreerimist enne nende turule toomist. Tegemist ei ole müügiloaga ega vastavus- või ohutustõendiga. Iga liikmesriik võib otsustada selle teatise sisu üle ning samuti asjaomaste andmete töötlemise protsessi üle (ulatudes andmete lihtsast talletamisest nende väga põhjaliku analüüsimiseni). Teatises esitatud teave annab pädevatele asutustele parema ülevaate ning andmete töötlemisega välditakse (riiklikele ja ELi) nõuetele mittevastavate toodete levitamist ja hõlbustatakse kontrollimist.
Võimalike muudatuste kohta - näiteks Euroopa Majandus – ja Sotsiaalkomitee (EMSK) leiab oma arvamuses ja ettepanekutes toidulisandite turulepääsu reguleerimise kohta, et teavitamine peaks olema tarbijakaitse eesmärgil kohustuslik. See võimaldaks turule tuua usaldusväärsemaid tooteid ning hõlbustada ühtlasi turu kontrollimist ja selle üle järelevalve teostamist. Teatatud toodete loetelu ja nendega seonduvad järeldused peaksid olema tarbijale kättesaadavad ja rikkumise avastamise korral peaks tarbijal olema võimalik esitada kaebus kontrolliasutustele. Paremini tuleb ühtlustada riiklikke süsteeme ja kirjutada õigusaktidesse sisse toidulisandite osas minimaalne kogutav kohustuslik teave (kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis, märgistus jms), eelistatult digitaalsel kujul, et vähendada ettevõtjate halduskoormust, tagades samal ajal võimalikult kõrged standardid.
Tarbija saab tavaliselt teavet toote märgiselt – koostisosade loetelu, allergeenid jne – ning selle teabe esitamist käsitletakse määruses (EÜ) nr 1169/2011. Märgistusega oli aga seotud 58 % rikkumistest, mis tuvastati 2018. aasta kontrollide käigus. Toote omadusi kirjeldatakse küll märgisele lisatud väidetes, kuid samuti ajakirjades, televisioonis, internetis jm reklaamides. Määrusega (EÜ) nr 1924/2006 sätestatakse lubatud toitumis- ja tervisealaste väidete nimekirjad. Vitamiine ja mineraale käsitlevaid väiteid on Euroopa Toiduohutusamet juba hinnanud ja need avaldanud, kuid neid, mis käsitlevad taimi ja teisi aineid, ei ole veel uuritud. Neile väidetele kohalduvad seega riiklikud eeskirjad (nende olemasolul) ning turul on igasuguseid kontrollimata väiteid, igasugseid (katteta) lubadusi, tekitades seeläbi turumoonutusi.
Toitainete piirnormide kindlaksmääramine
Vitamiinid ja mineraalid on toidulisandite kõige tuntumad koostisosad. Toitaineid ja nende keemilisi ühendeid reguleeriti ja loetleti esimest korda määruses (EÜ) nr 1170/2009 Euroopa Toiduohutusameti ohutushindamise alusel. Praegu on maksimumkogused kindlaks määratud riiklikul tasandil, kas nende kasuliku koguse või mürgisuse alusel. Osa riike ei ole õiguslikke piirnorme kindlaks määranud. Euroopa Toiduohutusamet on mitmetes oma arvamustes määranud mürgisuse piirmäärad. Need väärtused on antud aga kogu toidukaudse kokkupuute kohta ning neid ei saa kohaldada ainult toidulisanditele.
EMSK näiteks arvab, et toitainete osas oleks Euroopa-ülene ühtlustamine kasulik kõigile sidusrühmadele: suureneks tarbijate ohutus ja väheneks üleannustamise oht ning toodete vaba liikumine oleks kasulik nii ettevõtjatele (kes võiksid oma tooteid enamatel turgudel turustada) kui ka tarbijatele (kellel oleks juurdepääs laiemale valikule toodetele).
Kuigi toitained on esmatähtsad, tuleb ühtlustada ka teisi toodetes kasutatavaid koostisosi. See soodustaks nende ringlust ja võimaldaks tõendada teadusliku hindamise alusel nende ohutust. Osa riike ongi proovinud oma taimseid tooteid käsitlevaid õigusakte ühiste loetelude abil ühtlustada: Belgia, Prantsusmaa ja Itaalia ning hiljuti Saksamaa, Šveits ja Austria. Eritähelepanu väärivad ka biotehnoloogia abil saadud koostisosad, näiteks mikroorganismid.
Piiripealsed tooted
Vahel tekitab toidulisandite esitlemine ja nendega seonduv reklaam segadust toodete staatuse osas. Hulgaliselt on turul toidulisandeid, millele on omistatud profülaktilisi või raviomadusi, neist räägitakse kui ravimiasendajatest ja nimetatakse ravitoimelisteks toiduaineteks. Tooted, mille staatus ei ole selge, nimetatakse piiripealseteks toodeteks. See hall tsoon on tingitud mitmest asjaolust, sellest, millisel kujul tooteid müüakse, ja asjaolust, et teatud koostisosi võib kasutada nii toiduainetes kui ka ravimites, kuid erinevas koguses.
Vastavalt Euroopa Kohtu otsusele on toodete staatus riiklike ametiasutuste pädevuses ja toidulisandil võib sõltuvalt riigist olla erinev staatus: liidetud kohtuasjad C-211/03, C-299/03, C-316/03, C-317/03 ja C-318/03.
Kokkuvõtteks võib tõdeda, et surve valdkonda põhjalikumalt reguleerida, ja seda EL tasandil, kasvab. Iseasi, kas rangem regulatsioon ja täpsed määratlused aitavad näiteks juhtudel, kui müüa pakutakse organismi tugevdavat toidulisandit, mis kontrollimisel osutub prussakatest kokkupressitud ja kapslitesse surutud pulbriks.