Krediidiinkassode tegevust saaks ka leebemate vahendite abil reguleerida
Rahandusministeeriumis on valminud krediidiinkassode ja krediidiostjate seaduse eelnõu, mille eesmärk on seada krediidiinkassode tegevusele selge õiguslik raamistik ning viia krediidiinkassode tegevus finantsinspektsiooni järelevalve alla. Koda andis ministeeriumile saadetud vastuses teada, et toetab eelnõu eesmärke, kuid siiski on meie hinnangul eelnõus mõningaid puudusi, mis tuleks kõrvaldada.
Eelnõu eesmärgid võivad olla saavutatavad ka leebemate meetmete abil
Eelnõu sätestab krediidiinkassodele mitmeid uusi nõudeid, mida nad peavad oma tegevuse jätkamiseks hakkama täitma. Ühe näitena võib välja tuua krediidiinkassodele seatava minimaalse osakapitali nõude 50 000 eurot. Samuti ootaksid rikkumiste korral krediidiinkassosid ees trahvid, mille suurus võib ulatuda miljonitesse eurodesse.
Koda tõi oma arvamuses välja, et eelnõu seletuskirjas ei ole põhjendatud, miks on valitud eesmärkide saavutamiseks nii ulatuslikud meetmed ning miks ei sobi eesmärgi saavutamiseks leebemad meetmed. Seetõttu palusime ministeeriumil kaaluda eelnõus erinevate meetmete puhul leebemate meetmete kohaldamise võimalikkust. Kui eelnõu koostajate hinnangul ei ole leebemate meetmetega võimalik eelnõu eesmärke saavutada, tuleks seda eelnõu seletuskirjas põhjendada.
Seadus ei peaks ette kirjutama ettevõtjate vahelisi suhteid
Eelnõu reguleerib muuhulgas ka seda, kui kaua peavad krediidiinkassod säilitama krediidiostjatega sõlmitud krediidihalduslepinguid. Kaubanduskoja hinnangul on tegemist liigse sekkumisega ettevõtjate vahelistesse suhetesse. Meie jaoks ei ole arusaadav, miks on sellist küsimust vaja reguleerida seaduse tasandil. Sellest tulenevalt tegi koda ettepaneku jätta see säte eelnõust välja.
Kolm tööpäeva kontrollist etteteatamiseks on liiga lühike aeg
Eelnõu kohaselt on finantsinspektsioonil järelevalve teostamiseks õigus teha krediidiinkasso tegevuskohas kohapealset kontrolli. Finantsinspektsioon annab eelnõu järgi kohapealse kontrolli tegemiseks korralduse ning teeb selle kontrollitavale asutusele teatavaks hiljemalt kolm tööpäeva enne kontrolli toimumist.
Kaubanduskoja hinnangul on kolme tööpäeva pikkune etteteatamistähtaeg mõnedel juhtudel ebamõistlikult lühike. Näiteks väiksemate ettevõtete puhul võib juhtuda, et finantsinspektsioon soovib tulla kontrolli teostama ajal, mil kontrolli läbiviimise mõttes olulised töötajad viibivad kõik puhkusel, on haiguslehel, viibivad välislähetuses või ei saa muul põhjusel finantsinspektsiooni kontrolli teostamisel abistada. Seetõttu tegi koda ettepaneku sätestada kohapealse kontrolli teostamisest etteteatamise tähtajana pikem tähtaeg, kui seda on kolm tööpäeva.
Rikkumiste eest määratavad trahvid on ebaproportsionaalselt suured
Eelnõus on krediidiinkassodele ette nähtud trahvid erinevate nõuete rikkumise eest. Nimetatud trahvid, mis määratakse juriidilistele isikutele, jäävad vahemikku 1-3 miljonit eurot.
Koda juhtis ministeeriumi tähelepanu asjaolule, et nimetatud trahvisummad on teiste sarnase raskusastmega rikkumiste toimepanemise eest määratavate trahvidega võrreldes väga kõrged. Näiteks näeb eelnõu ette Finantsinspektsioonile teabe esitamata jätmise eest juriidilisele isikule kuni 1 miljoni euro suuruse trahvi. Samas krediidiasutuse seaduse kohaselt on krediidiasutustele teabe esitamata jätmise eest ette nähtava trahvi summa kuni 32 000 eurot ehk enam kui 30 korda väiksem. Ka kõik muud krediidiasutuse seaduses ette nähtud trahvid juriidilistele isikutele jäävad vahemikku 32 000 kuni 400 000 eurot. Seetõttu tegime ettepaneku kaaluda eelnõus toodud trahvisummade vähendamist.
Viivise määra seadusega piirata ei ole mõistlik
Eelnõu kohaselt muudetakse võlaõigusseadust selliselt, et krediidiandjad ei tohi nõuda tarbijalt suuremat viivist kui on ette nähtud võlaõigusseaduses. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine.
Koda toetab seda sõnastust ning ei toeta eelnõus välja toodud alternatiivi, mille kohaselt loetakse lepinguga sätestatud seaduses sätestatust kõrgema intressimäära korral seaduses sätestatud intressimäära. Eelnõus pakutud alternatiivvariant oleks krediidiandjate huve ebaproportsionaalselt kahjustav.
Krediidiinkassodelt ei ole mõistlik nõuda tegevusloa taotlemist samal päeval, kui eelnõu jõustub
Eelnõu kohaselt jõustub eelnõu 30. detsembril 2023. Samas sätestab eelnõu, et krediidiinkassod peavad saama tegevuse jätkamiseks hiljemalt 29. juuniks 2024 finantsinspektsioonilt vastava tegevusloa. Vastavalt eelnõule teeb finantsinspektsioon otsuse tegevusloa andmise kohta hiljemalt kuus kuud pärast taotluse saabumist.
Kaubanduskoda andis teada, et praeguse eelnõu sõnastus jätab krediidiinkassode jaoks väga lühikese ajavahemiku, mille jooksul nad peavad finantsinspektsioonilt tegevusluba taotlema. Kuivõrd 30. detsembrist 29. juunini ongi umbes kuus kuud, tähendab see, et krediidiinkassod peavad oma tegevuse katkestusteta jätkamiseks tegevusluba taotlema juba eelnõu jõustumise päeval. Koja hinnangul ei ole see mõistlik ning sellest tulenevalt tegi koda ettepaneku sõnastada eelnõu selliselt, et krediidiinkassod peavad finantsinspektsioonilt tegevusloa saama hiljemalt 12 kuu jooksul alates eelnõu jõustumisest.
Vastavalt eelnõus sätestatule jõustub eelnõu 30. detsembril 2023. Krediidiinkassod peavad tegevuse jätkamiseks saama finantsinspektsioonilt tegevusloa hiljemalt 29. juuniks 2024.
Tutvu ülevaatega eelnõust siin.