Kvoot saab täis! Ärge tulge!
Valitsus otsustas täna jätta sisserände kvoodi arvestusest välja tippspetsialistid ning pikendada lühiajalise töötamise aega ühele aastale. Koja ettepanekut vabastada kvoodi alt usaldusväärse tööandja juurde tulevad töötajad, arvesse ei võetud. Arvesse ei võetud ka spetsiaalse töörühma ettepanekuid vabastada kvoodi alt kaheaastase elamisloaga töötajad ja välismaalased, kes saavad vähemalt 1,5 kordset Eesti keskmist palka. Koja hinnangul täitub sisserände kvoot jube lähiajal ning riik annab sellega sõnumi, et spetsialiste ja ettevõtjaid Eestisse rohkem ei mahu – ärge tulge!
Kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi juhtkiri aprillikuu Teatajas
Juhtunud on see, mille juhtumise paratamatuses keegi ei kahelnud, kuid siiski ilmselt arvati, et seda ei juhtu. Praeguseks on enamik tänavuseks aastaks arvestatud sisserände piirarvust (1300) täis ning vaba osa kaetud esitatud avaldustega. Ettevõtjad, kes lähevad täna oma oodatavale välistöötajale tööluba taotlema, saavad suure tõenäosusega nördinult PPA kontorist naastes kaasa soovituse avaldust mitte esitada, kuna väga suure tõenäosusega jääb avaldus läbivaatamata, sest seadus ei luba töötajat enam Eestisse. Maksku tööandja töötajale nii kõrget palka või olgu inimene nii vinge spetsialist kui tahes. Midagi pole teha, aga uks on kinni.
Kui soovid siiski ausalt tuua, siis otsi vahendusfirma, kes näiteks Poola kaudu asja ära korraldab. Seal sellist kvooti ei ole (nii nagu mujalgi Euroopas) ning välistöötajad on oodatud, jäägu ta Poolasse või liikugu edasi. Ei ole seal ka palgakriteeriumit nagu meil. Meenutan vaid, et kolmandatest riikidest töötaja värbamisel tuleb Eestis talle igal juhul maksta vähemalt Eesti keskmist töötasu (sõltumata sellest, mida või kui palju isik reaalselt teeb). Alla riigi keskmise töötasu maksmiseta ei ole kunagi olnud võimalik ühtegi töötajat kolmandatest riikidest värvata ega ole võimalik ka täna. Küll on võimalik seda teha näiteks EList töötajat palgates. Seega Ukrainast töötajat palgates tuleb maksta vähemalt 1200+ eurot kuus, kuid Bulgaariast võiks palgata ka ainult alampalka makstes.
Keeruline mõista, miks me selliselt käitume ja selliseid piiranguid rakendame. Olgu siinkohal toodud ka mõned väited Rahvusvahelise Valuutafondi analüüsist, mis vaatab välismaist päritolu töötajate sissevoolu mõju riikidele ja majandusele.
Väide 1. Välismaist päritolu töötajate sisseränne suurendab sihtriigi sisemajanduse kogutoodangut elaniku kohta. Valuutafondi arvutuste kohaselt selgub, et kui välistöötajate osakaal täiskasvanud elanikkonna hulgas suureneb ühe protsendi võrra, tõstab see pika aja vältel sisemajanduse kogutoodangu taset elaniku kohta kuni kaks protsenti. Sisemajanduse kogutoodangu taseme kasv tuleb ennekõike tootlikkuse kasvust ja vähemal määral tööealise elanikkonna suurenemisest.
Väide 2. Nii kvalifitseeritud kui ka kvalifitseerimata tööjõu sissevool võib suurendada tootlikkust töörände sihtriigis. Fond rõhutab, et tööturul toimib täiendamise põhimõte. See tähendab, et erinevate oskuste tasemega töötajaskonna grupid täiendavad üksteist, mille tulemusel sünnib tööturul sünergia ja sel on arvestatav mõju kogu tööturule. Näitena võib tuua olukorra, kus välismaiste lapsehoidjate tööturule lubamise tõttu saavad emad varem tööturule naasta ja nende tööturul osalemise määr suureneb.
Väide 3. Välistööjõu osakaalu suurenemine töötajaskonna hulgas suurendab keskmist sissetulekut elaniku kohta nii elanike vaesema (90 protsendi) kui ka rikkama (10 protsendi) seas. Puuduvad viited, et välistööjõu osakaalu suurenemine tõstab Gini koefitsienti.
Rahvusvaheliste uuringute järgi on tuvastatud, et kohalike töötajate edukust tööturul ja nende palgataset mõjutab välistöötajate sissevool marginaalselt. Positiivne mõju majandusele on suurem, kui välistöötajate kaasamisega õnnestub parandada tööturu kitsaskohti. Kui välismaist päritolu tippspetsialistid aitavad suurendada majanduse teadmusmahukamat osa, siis madala kvalifikatsiooniga välistöötajate sissevool annab kohalikele võimaluse siirduda tootlikumale tööle. Meie poliitikud paraku seda aga mõista ei taha. Kahjuks.
Vaata ka koja ettepanekut, mida valitsus kvoodi probleemi lahendamiseks ei arvestanud.