Lapsepuhkuste ja perehüvitiste süsteem muutub paindlikumaks
Selle aasta 1. aprillil jõustuvad mitmed muudatused nii töölepingu seaduses kui ka perehüvitiste seaduses. Muudatused on seotud lapse sündimise ja hooldamisega seotud puhkuste korra muutumisega ning muudatuste eesmärk on samal ajal võimaldada peredel paindlikult lapsega kodus olla, töötada ning vanemate vahelist hoolduskoormust võrdsemalt jaotada. Tööandja vaatest võiks olulisemate muudatustena välja tuua selle, et edaspidi teeb töötaja avalduse vanemapuhkusele minekuks Sotsiaalkindlustusametile, kui ka selle, et kasutamata lapsepuhkus ei aegu enam kalendriaasta lõpuga. Järgnevalt on toodud ülevaade tähtsamatest muudatustest.
Emapuhkus ja ema vanemahüvitis
Emapuhkus, varasema nimega rasedus- ja sünnituspuhkus, hakkab kestma kuni 100 kalendripäeva. Ehkki varasemalt kestis emapuhkus kuni 140 kalendripäeva, siis 40 päeva tänasest rasedus- ja sünnituspuhkusest ning sünnitushüvitisega kaetud perioodist viiakse alates 1. aprillist üle vanemahüvitise süsteemi. See tähendab, et lisaks emapuhkusel oldud päevade eest makstavale ema vanemahüvitisele, mida on võimalik saada kuni 100 kalendripäeva, tekib ka jagatav vanemahüvitis, mida saavad vanemad kasutada 475 päeva ulatuses. Seega puhkusepäevade arv ei muutu, kuid pikeneb vanemahüvitise saamise periood. Emapuhkusel olemise aja eest on võimalik saada ema vanemahüvitist.
Emapuhkuse ajal on emal õigus saada vanemahüvitist kuni 100 järjestikust kalendripäeva, millest kuni 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Ema vanemahüvitise saamise aeg väheneb nende kalendripäevade võrra, mille võrra ema jääb emapuhkusele vähem kui 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva.
Näide 1: Lapse eeldatav sünnikuupäev on 23. juuni 2022. See tähendab, et emal on õigus saada vanemahüvitist alates 70. päevast enne lapse sündi ehk 14. aprillist 2022 tingimusel, et ta on hiljemalt 14. aprillil läinud emapuhkusele. Kui aga ema otsustab minna emapuhkusele hiljem, näiteks 23. aprillil, algab tema õigus saada vanemahüvitist alates päevast, mil ta läheb emapuhkusele.
Kui ema hakkab ema vanemahüvitise saamise õigust kasutama hiljemalt 31. kalendripäeval enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, liidetakse ema vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päeva ja õiguse kasutama hakkamise päeva vahele jäävad kalendripäevad jagatava vanemahüvitise saamise perioodile. Näiteks kui emal tekib vanemahüvitise saamise õigus 23. juunil, aga ta otsustab seda kasutama hakata alles 23. juulil, siis pikeneb talle makstava jagatava vanemahüvitise aeg selle aja võrra ehk 30 päeva võrra.
Emapuhkusele on õigus neil isikutel, kellel tekib see õigus peale 1. aprilli 2022. Neile emadele, kellel tekib enne 1. aprilli õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, kohaldatakse praegu kehtivat süsteemi ka pärast 1. aprilli. Töötaja teavitab tööandjat emapuhkusele jäämisest vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, välja arvatud juhul, kui etteteatamist ei saa asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.
Isapuhkus ja isa vanemahüvitis
Isapuhkuse osas muudatusi ei ole. Isal on jätkuvalt õigus saada isapuhkust 30 kalendripäeva ulatuses ühes osas või osade kaupa ajavahemikul 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ning tööandjal on õigus keelduda isapuhkuse andmisest lühema kui seitsme kalendripäeva pikkuse osana.
Töötaja teavitab tööandjat isapuhkusele jäämisest vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, välja arvatud juhul, kui etteteatamist ei saa asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.
Vanemapuhkus
Alates 1. aprillist 2022 on uue puhkuseliigina sätestatud töölepingu seaduses ka vanemapuhkus. Sisuliselt kujutab see endast senist lapsehoolduspuhkust. Õigus vanemapuhkusele on Eestis last kasvataval vanemal.
Vanemapuhkust on õigus mõlemal vanemal samaaegselt kasutada 60 päeva ulatuses. Sellisel juhul lüheneb aga vanemahüvitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende päevade võrra, mille eest vanemad said vanemahüvitist samal ajal. Ülejäänud päevadel on õigus vanemapuhkusele korraga vaid ühel isikul. Vanemapuhkust on õigus kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Töötaja teavitab tööandjat vanemapuhkusele jäämisest või vanemapuhkuse katkestamisest vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Õigust vanemapuhkusele ei ole, kui vanemalt on vanema hooldusõigus ära võetud või seda on piiratud ning kui vanem ei täida kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Töötajal on vanemapuhkuse aja eest õigus saada vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel.
Kui laps sünnib surnult või sureb 30 kalendripäeva jooksul pärast sündi, tekib emal ja isal lapse surmale järgnevast päevast alates õigus kuni 30 kalendripäeva pikkusele vanemapuhkusele. Õigus emapuhkusele ja isapuhkusele lõpeb lapse surmakuupäeval. Näiteks kui laps sureb 29 päeva pärast sündi, siis on tema mõlemal vanemal õigus kuni 30 päeva pikkusele vanemapuhkusele, ent kui laps sureb 31 päeva pärast sündi, siis vanemad vanemapuhkust kasutada ei saa.
Õigus vanemapuhkusele tekib alates 1. aprillist 2022. Neil, kes seni on kasutanud osaliselt või täielikult lapsehoolduspuhkust, kantakse see alates 1. aprillist üle vanemapuhkusena kasutatud päevadena. Töötaja teavitab tööandjat vanemapuhkusele jäämisest või vanemapuhkuse katkestamisest vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Jagatav vanemahüvitis
Jagatava vanemahüvitise saamise õigus on lapse vanemal. Kui ema vanemahüvitis ja isa vanemahüvitis on vanemate individuaalõigus, siis jagatav vanemahüvitis on vanemate vahel jagatud õigus, mis tähendab, et vanemad võivad ise otsustada, kumb neist hüvitist saama hakkab. Jagatava vanemahüvitise ajal on lubatud töötada ja tulu teenida. Jagatava vanemahüvitise saamisega kaasneb riiklik ravi- ja pensionikindlustus. Jagatavat vanemahüvitist saab ennekõike vanem, kes on vanemapuhkusel. Kui kumbki vanematest vanemapuhkusel ei ole, valivad vanemad ise, kumb neist jagatavat vanemahüvitist saab.
Vanema abikaasal või registreeritud elukaaslasel on õigus jagatavale vanemahüvitisele, kui lapse üks vanem on surnud, ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või kui lapse vanem esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate vanemahüvitise saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta. Jagatavat vanemahüvitist on üldjuhul õigus saada 475 kalendripäeva.
Kui emal polnud õigust ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, kuna ta ei töötanud sel ajal, on tal õigus saada jagatavat vanemahüvitist 515 kalendripäeva. Emal on jagatava vanemahüvitise saamise õigus pärast ema vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist ehk 100 päeva möödumisel emapuhkusele jäämisest ja isal on jagatava vanemahüvitise saamise õigus pärast isa vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist ehk 30 päeva pikkuse isapuhkuse ära kasutamist.
Lapsepuhkus ja lapsepuhkuse hüvitis
Mõned väga olulised ja põhimõttelised muudatused on ka lapsepuhkuse korras. Lapsepuhkusele hakkab olema õigus mõlemal vanemal kümme tööpäeva ühe lapse kohta kuni lapse 14-aastaseks saamiseni, kuid mitme lapse kohta kokku kõige rohkem 30 kalendripäeva ühes kalendriaastas. Varasemalt oli lapsepuhkust võimalik saada aastas kolm päeva lapse kohta, kuid mitme lapse korral mitte rohkem kui kuus päeva.
Näide 2: Töötajal sünnivad 23. juunil 2022 nelikud. Seega tekib töötajale õigus lapsepuhkusele ja seega ka lapsepuhkuse hüvitisele kokku 40 päeva ulatuses, ent sama aasta jooksul on tal võimalik kasutada vaid maksimaalselt 30 päeva lapsepuhkust.
Kui lapse üks vanematest on surnud või rahvastikuregistris puudub kanne lapse isa kohta, on vanemal õigus lapsepuhkusele kuni 20 tööpäeva ühe lapse kohta kuni lapse 14-aastaseks saamiseni, kuid mitme lapse kohta kokku kõige rohkem 30 kalendripäeva ühes kalendriaastas. Lapsepuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on vanema hooldusõigus ära võetud või seda on piiratud ning kui vanem ei täida kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Lapse 14-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast lapsepuhkust.
Milliste muudatustega peab arvestama tööandja?
Kui praegu peab töötaja teavitama tööandjat lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest 14 kalendripäeva ette, siis edaspidi on etteteatamise tähtaeg nii emapuhkuse, isapuhkuse kui ka vanemapuhkuse puhul vähemalt 30 kalendripäeva. See muudatus sai eelnõusse sisse kirjutatud tänu Kaubandus-Tööstuskojale, kes selle eest seisis.
Arvestada tuleb ka sellega, et lapsepuhkused enam ühe aasta jooksul ei aegu. Kui varasemalt oli töötajal võimalik võtta lapsepuhkust sõltuvalt laste arvust kuni 6 päeva aastas, siis nüüd on neid võimalik võtta iga lapse kohta kuni 10 päeva lapse 14-aastaseks saamiseni. Ühes kalendriaastas ei tohi seejuures võtta lapsepuhkust üle 30 päeva, sõltumata laste arvust. Tööandja ei pea pidama ka arvestust töötaja puhkusepäevade osas – seda teeb Sotsiaalkindlustusameti automatiseeritud süsteem, mis ei luba esitada vanemapuhkuse või lapsepuhkuse taotlust, mida töötajal ei ole õigus saada.
Kõik hüvitised makstakse läbi Sotsiaalkindlustusameti, seega nende pärast peavad tööandjad muretsema minimaalselt. Mured võivad tekkida aga siis, kui töötajate eest on maksmata jäetud sotsiaalmaks, sest mida vähem on seda tasutud, seda väiksemad on ka töötajate hüvitised.
Küll aga on oluline muudatus näiteks see, et avalduse vanemapuhkusele või lapsepuhkusele jäämiseks teeb uue korra järgi töötaja Sotsiaalkindlustusametile. Tööandja saab seejärel sellest teada e-posti teel. Tööandjal on õigus puhkuse andmisest keelduda, kui selleks on olemas alus (näiteks kui töötaja ei ole taotluses järginud etteteatamistähtaegu).
Tööandjal tasub tähele panna ka seda, et vanemapuhkusel ja lapsepuhkusel viibitud aeg läheb arvesse ka üldises puhkusearvestuses. See tähendab, et põhipuhkuse pikkust arvestades tuleb töötamisena vaadelda ka neid päevi, mil töötaja viibis vanemapuhkusel või lapsepuhkusel.
Perehüvitiste süsteemi muudatustega seotud küsimuste tekkimise korral kirjuta kaubanduskoja juristidele aadressil juristid@koda.ee.
Tutvu töölepingu seaduse uue versiooniga SIIN.
Tutvu perehüvitiste seaduse uue versiooniga SIIN.