Looduskaitseseaduse muutmise eelnõu vajab oluliselt täiendamist

Kliimaministeerium plaanib muuta looduskaitseseadust, et ajakohastada looduse kaitseks kehtestatud reegleid. Muu hulgas on plaanis Eesti maismaast 30% kaitse alla võtta, keelata kaitse- ja hoiualadel lage- ja veerraie ning keelata kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta maaparandussüsteemide rekonstrueerimine ja setete eemaldamine. Koda tegi ministeeriumile mitmeid ettepanekuid, mille hulgas on ettepanek kogu raieid puudutav regulatsioon eelnõus esitatud kujul seadusest välja jätta.

Kaitstaval loodusobjektil on plaanis keelata lage- ja veerraie
Eelnõuga on plaanis keelata ja oluliselt piirata kaitstaval loodusobjektil raietegevust. Muu hulgas on eelnõuga plaan keelata kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndis ja hoiualal lageraie ning veerraie. Nimetatud raied on piiranguvööndis ja hoiualal lubatud vaid hall-lepikutes raielangi pindalaga kuni 0,5 ha. Valik-, häil- ja aegjärkse raie tegemisel tuleb järgida looduskaitseseaduse lisas „Valik-, häil- ja aegjärkse raie tingimused kaitstaval loodusobjektil ja ranna ja kalda piiranguvööndis“ toodud tingimusi, mida samuti eelnõuga muudetakse.

Eelnõu seletuskirjas puuduvad sisulised selgitused, miks keelatakse veerraie ning aegjärksele ja häilraiele kehtestatakse nõuded. Seejuures ei ole eelnõuga plaanis muuta vastavat regulatsiooni metsaseaduses. Lisaks ei selgu eelnõu seletuskirjast, millistel teadusuuringutele ja andmetele tuginedes on raietega seotud muudatused tehtud. Koja hinnangul peavad raietega seotud muudatused olema kooskõlas teadusuuringute ja metsaseadusega, mida hetkel eelnõus ei ole järgitud, mistõttu tegi koda ettepaneku kogu raieid puudutava regulatsiooni praegusel kujul eelnõust välja jätta.

Maaparandussüsteemide regulatsioon ei ole vastavuses maaparandusseadusega
Eelnõu järgi ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjektil ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta muu hulgas maaparandussüsteeme rekonstrueerida ja eemaldada setet.

Maaparandusseadusest tuleneb kinnistu omanikule aga kohustus hoida maaparandussüsteemi korras, et vältida võimalikku ohtu keskkonnale ja varale (sh kolmanda isiku varale). Selleks näeb maaparandusseadus ette maaparandushoiutööd, mis jaguneb maaparandussüsteemi hooldamiseks ja uuendamiseks ning setete eemaldamist teostatakse nii hooldamise kui ka uuendamise puhul. Looduskaitseseaduse eelnõu seletuskirjast ei selgu, miks peab setete eemaldamiseks hakkama nõusolekut taotlema. Lisaks ei ole eelnõu ette näinud maaparandusseaduse muutmist ning eelnõus ei kasutata maaparandust puudutavaid mõisteid samas tähenduses kui maaparandusseaduses, mis tekitab raskusi eelnõu mõistmisega. 

Kaubanduskojas hinnangul ei või ühe seaduse muutmise plaaniga tekitada olukorda, kus kinnistu omanik peab ühe seaduse täitmiseks rikkuma teist seadust. Mistõttu tegi koda ettepaneku jätta maaparandussüsteeme puudutav regulatsioon eelnõust välja või viia eelnõu vastavate sätete sõnastus maaparandusseadusega vastavusse.

Karistusmäärad mitmekordistuvad ja lisanduvad uued rahatrahvid
Eelnõuga lisanduvad seadusesse mitmed uued rahatrahvid. Näiteks on kaitstaval loodusobjektil ebaseadusliku ehitamise eest juriidilisele isikule ette nähtud rahatrahv kuni 300 000 eurot ning kaitstaval loodusobjektil raie nõuete rikkumise eest on ettevõttele ette nähtud rahatrahv kuni 200 000 eurot. Samuti on plaanis tõsta hetkel kehtiva looduskaitseseaduse sätete rikkumiste eest ette nähtud karistusmäärasid. Näiteks tõuseb juriidilisele isikule kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumise eest ette nähtud rahatrahvi maksimummäär 3200 eurolt 50 000 euroni. 

Kaubanduskoda on vastu eelnõu plaanile ilma põhjaliku analüüsita mitmekordistada trahvimäärasid ja seda mõnel juhul sajakordselt. Juhtisime ministeeriumi tähelepanu sellele, et seletuskirjas ei ole hinnatud trahvimäärade mitmekordistamise kooskõla põhiseadusega ning puudub ka proportsionaalsuse analüüs. 

Mõjude hindamine on puudulik 
Eelnõu seletuskirja kohaselt puuduvad plaanitavatel muudatustel oluline sotsiaalne mõju riigi julgeolekule ja regionaalarengule. Kaubanduskoja hinnangul on eelnõu mõjude hindamine puudulik, sest seletuskirjas puudub mõjuanalüüs, kui suure kuluga on tegelikult plaanitavad muudatused ühiskonnale tervikuna, aga ka maksumaksjatele, kinnistute omanikele, ettevõtetele ja riigivalitsemisele. Samuti ei ole korralikult analüüsitud, kuidas uued rangemad piirangud mõjuvad ettevõtlusele, sh konkurentsivõimele. Näiteks ei ole hinnatud kraavide sulgemisega kaasnevaid mõjusid põllumaadele, kus hetkel on piirangud ja majandustegevus lubatud ning aladele, kus piiranguid ei ole. Mitmed eelnõuga plaanitavad muudatused mõjutavad otseselt isikute omandiõigust, sest piiravad ettevõtlust ja vara kasutamist, kuid eelnõus puudub põhiseaduse mõjuhinnang. Seaduse muutmine looduse kaitsmise eesmärgil ei tohi samaaegselt suretada välja ettevõtlust ja seda eriti maapiirkondades. Sellepärast tegi koda ettepaneku täiendavalt hinnata eelnõuga kaasnevaid negatiivseid ja positiivseid mõjusid ühiskonnale, maksumaksjatele, riigivalitsemisele, kinnistu omanikele ja ettevõtjatele. 

Eelnõu täiendamine looduskaitseliste piirangute seadmise hüvitamise regulatsiooniga
Kaubanduskoja hinnangul on eelnõusse vaja lisada regulatsioon, kuidas kaitstaval loodusobjektil asuva kinnistu omanikule õiglaselt hüvitada looduskaitseliste piirangute seadmine. Looduskaitselised piirangud seatakse põhiseaduses sätestatud ühise elu- ja looduskeskkonna kaitse jaoks, kuid need piiravad oluliselt kinnistu omanikel kinnisasja kasutamist ja tulu teenimist (näiteks metsa või põllumaa puhul). Mistõttu tuleb looduskaitseliste piirangute seadmine kinnistu omanikele hüvitada.

Looduskaitseseaduse muutmise plaaniga saad lähemalt tutvuda SIIN.