Lubadustele rajanev äriplaan, ehk puhta tööstuse kokkulepe

Veebruari lõpus tuli Euroopa Komisjon (EK) välja algatusega – puhta tööstuse kokkuleppega. Komisjon ise ütleb, et see on äriplaan, mis muudab CO2-heite vähendamise Euroopa tööstuse jaoks saavutatavaks ja kasumlikuks. See kohustub kiirendama CO2-heite vähendamist, edendama ringmajandust ja toetama taasindustrialiseerimist.

Kokkulepe keskendub peamiselt kahele omavahel seotud sektorile:

• Energiamahukad tööstusharud, kuna need vajavad kiiret toetust, et tulla toime kõrgete energiakulude, ebaausa ülemaailmse konkurentsi ja keeruliste eeskirjadega.
• Puhas tehnoloogia, kuna see sektor edendab tööstuse ümberkujundamist, konkurentsivõimet ja CO2-heite vähendamist. Kokkuleppe eesmärk on suurendada nõudlust keskkonnasõbralike toodete ja lahenduste järele ja nende kasutuselevõttu ELis.

Puhta tööstuse kokkulepe keskendub kuuele valdkonnale:

• Madalamad energiahinnad, siia kuulub eelkõige Taskukohase energia tegevuskava;
• Keskkonnasõbralike toodete ja materjalide pakkumise hõlbustamine ja nõudluse loomine. Ettevõtted vajavad investeeringute tegemiseks turgu. EK plaanib algatusi keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja toodete juhtivate turgude loomiseks, sealhulgas soovib kasutusele võtta hinnavälised kriteeriumid riigihangetes, mis peaksid suurendama nõudlust vähese CO2-heitega toodete järele;
• Rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemine, et investeerida CO2-heite vähendamisse ja konkurentsivõimesse, et toetada tööstust ning võimendada erainvesteeringuid. Ilma rahalise toetuseta investeeringuid ei ole. 
  Välja pakutakse: 
  1) suurem rahastamine ELi tasandil, 
  2) erainvesteeringute võimendamine ja 
  3) kokkuleppe eesmärkide toetamiseks antava riigiabi tõhususe suurendamine. Lühiajalise abi pakkumiseks võetakse puhta tööstuse kokkuleppega kasutusele üle 100 miljardi euro ELis toodetud keskkonnahoidliku tootmise jaoks, sh täiendavad 1 miljard eurot tagatised kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku raames. Järgmises ELi eelarves kavatseb luua Konkurentsivõime Fond, mida kasutatakse Euroopa projektide jaoks, millel on kõige suurem ELi lisaväärtus. jm.
• Toorainetele ja ressurssidele juurdepääsu tagamine ELis, eesmärgiga lahendada probleeme tarneahelas ja stimuleerida ringmajandust. EK seab prioriteediks kriitilise tähtsusega tooraineid käsitleva õigusakti rakendamise ja koostab 2025. aasta märtsis strateegiliste projektide esimese loetelu, et suurendada ELi suutlikkust kaevandada, töödelda ja ringlusse võtta strateegilisi tooraineid ning mitmekesistada ELi tarneid kolmandatest riikidest. EK teeb ka ettepaneku luua ELi kriitilise tähtsusega toorainete keskus, et ühiselt osta suurema turujõuga tooraineid ja koordineerida strateegilisi varusid.
• Partnerluste loomine ülemaailmsetele turgudele pääsemiseks, õiglaste tingimuste loomine ELi turul tegutsevatele ettevõtetele.
• Juurdepääs oskustööjõule - tööjõu loomine, mis sobib süsinikuvabasse tööstusesse. 

Kokkuleppes nähakse ette mitmed seadusandlikud ja regulatiivsed algatused, sh: 

• Tööstuse süsinikdioksiidi heite vähendamise kiirendaja seadus: see kiirendab tööstusliku juurdepääsu võimaldamist energiale ja tööstuse CO2-heite vähendamist, näiteks terasetootmiskohtade moderniseerimist.
• Tootemärgiste kehtestamine – esialgu terasele ja hiljem tsemendile kehtestatakse madala süsinikusisaldusega tootemärgis, mis võimaldab ettevõtetel saada „rohelist kasu“ ja anda tarbijatele teavet toodete süsinikumahukuse kohta. Õigusaktiga kehtestatakse ka vastupanuvõime ja kestlikkuse kriteeriumid, et edendada energiamahukate sektorite puhast tarnimist Euroopas. Need kriteeriumid (nt puhtad, vastupidavad, ringluspõhised, küberturvalised) peaksid suurendama nõudlust ELis toodetud keskkonnasõbralike toodete järele.
• Riigihangete direktiivi läbivaatamine: see võimaldab strateegiliste sektorite ELi riigihangetes kasutada kestlikkust, vastupanuvõimet ja Euroopa eelistuskriteeriume. Neid kriteeriume laiendatakse ka erahangete stimuleerimiseks selliste meetmete abil nagu olelusringipõhised CO2-heite standardid.
• Ringmajanduse õigusakt: see kujundab jäätmete ja korduskasutatavate materjalide ühtset turu. aitamaks ära kasutada ELi piiratud ressursse, vähendada sõltuvust ebausaldusväärsetest tarnijatest ja suurendada vastupanuvõimet. See vähendab tootmiskulusid, vähendab jäätmeid ja CO2 heitkoguseid ning EK hinnangul loob kestlikuma tööstusmudeli.
• Uus puhta tööstuse kokkuleppe riigiabi raamistik: see võimaldab kiiremini heaks kiita riigiabimeetmed taastuvenergia kasutuselevõtuks, rakendada tööstuse CO2-heite vähendamist ja tagada piisav tootmisvõimsus puhta tehnoloogia CO2-heite vähendamiseks.
• Vähese süsinikdioksiidiheitega vesinikku käsitlev delegeeritud õigusakt: selles sätestatakse tingimused vähese CO2-heitega tootmiseks pragmaatilisel viisil. See täiendab terviklikku vesinikku käsitlevat õigusraamistikku, suurendades tööstuse jaoks kindlust ja prognoositavust, kui investeerimise peamisi eeltingimusi.
• Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi tugevdamine ja laiendamine: see järgneb põhjalikule läbivaatamisele vajaduse kohta laiendada seda muudele HKSi sektoritele ja järgmise etapi toodetele ning SPIMi kaupade eksportijate probleemidele. Esimese sammuna lihtsustatakse ka süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi.

Kokku on oodata Puhta tööstuse kokkuleppest tulenevalt ca 40 uut algatust. 

Euroopa Komisjoni materjale vahendas Reet Teder
Puhta tööstuse kokkulepe: ühine süsinikuheite vähendamise ja konkurentsivõime tegevuskava