Maailmanäitustel osalemise otsustusprotsessid peavad tulevikus olema selgemad
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Eesti Tööandjate Keskliit pöördusid erinevate ministeeriumite ning Riigikogu väliskomisjoni poole seoses Osaka 2025. aasta EXPOl osalemisega.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnas pöördumist kommenteerides, et nii naaberriikidest kui ka Jaapanist on tuntud huvi, miks Eesti ikkagi EXPOl osaleda ei soovi. “Samuti on Lätist ja Leedust tulnud selgeid toetussõnumeid, et ühispaviljoniga väljaminekuks ei ole veel hilja. Eesti ettevõtjad on üldiselt seda meelt, et EXPOl osalemine on oluline, et riiki, selle ettevõtteid, kultuuri ja inimesi tutvustada. See kõik aitab kokkuvõttes kaasa meie heaolu suurenemisele. Rahaline kulu, mis osalemisega kaasneb, on kindlasti oluline, kuid ainsa Euroopa riigina EXPOlt kõrvale jäädes kaasneb sellega kindlasti negatiivne sõnum, mida tuleb samuti arvestada,“ sõnas Palts ning lisas, et edaspidiseks tuleb aga kindlasti leida selgem viis, kuidas ja millal riigipoolse osalemise üle otsustatakse, et vältida mitmekordset ümberotsustamist ja tagada piisav aeg ettevalmistusteks.
Pöördumises toovad ettevõtlusorganisatsioonid välja, et toetavad Eesti osalemist Osakas 2025. a toimuval EXPOl ning on üllatunud, et Eesti ei osale, kuigi varasemalt oli teadaolevalt ametlik osalemisotsus olnud positiivne. Samuti osutatakse, et arusaamatu on olnud ka asjade käik, kuidas ja miks jõuti olukorrani, kus eraldi paviljoni asemel pakuti Eestile võimalust osaleda ühispaviljonis koos Läti ja Leeduga, mis teadaolevalt on jätkuvalt võimalik, kuid millest on Eesti otsustanud loobuda. Organisatsioonide sõnul oleks ühispaviljonis osalemine jätkuvalt realistlik ja parem lahendus, kui üldse EXPOlt eemale jäämine. Ühispaviljoniga osalevad ka Põhjamaad.
Koja ja Tööandjate hinnangul on Eesti kui väikeriigi jaoks tänases geopoliitilises situatsioonis jätkuvalt eriti oluline kasutada ära kõik võimalused enda nähtavamaks tegemiseks ning oma loo rääkimiseks. Samuti rõhutatakse, et riigi tuntuse suurendamine ei tähenda üksnes selle ettevõtjate otsest tutvustamist või ettevõtlussidemete loomist, vaid on oluliselt laiem, hõlmates nii kultuurilisi kui diplomaatilisi sidemeid, nende loomist ja tugevdamist. Pöördumises rõhutatakse, et teadaolevalt oleks Eesti ainus Euroopa Liidu liikmesriik, kes EXPOl ei osale.
Vajalik on süsteemne lähenemine
Sõltumata sellest, kas Eesti järgmisel EXPOl osaleb või mitte, vajaks ettevõtlusorganisatsioonide sõnul süsteemsemat lähenemist kogu maailmanäitustel osalemise otsustusprotsess. Pöördumises tuuakse välja, et on äärmiselt negatiivne, et peale pikaajalist kogemust on selles protsessis tänaseni suur ebakindlus ja määramatus. Riiklik otsustamatus ja lubaduste murdmine mõjub negatiivselt Eesti rahvusvahelisele mainele ning tõsiseltvõetavusele.
Pöördumises leiavad organisatsioonid, et Eesti osalemise otsused on vajalik teha esimesel võimalusel pärast korraldajariigi väljakuulutamist ning pidada seejuures kinni korraldajate poolt antud tähtaegadest.
Lisaks tuuakse välja, et kojale ja Tööandjatele teadaolevalt tulnuks Eestil esitada Osaka EXPOl osalemiseks ametlik sooviavaldus B-paviljoni saamiseks juba enne 31. detsembrit 2021, kuid vastavad taotlused esitati EXPO sekretariaadile esmakordselt 8. juunil 2022 ning täiendavalt 10. jaanuaril 2023. Kui see vastab tõele, on tegemist äärmiselt kahetsusväärse olukorraga, mida ei oleks tohtinud juhtuda.
Eelnevast lähtudes on vajalik kutsuda kokku arutelu, kaasates asjakohaseid ministeeriume ning huvigruppe ja leppida kokku põhimõtteline otsustusprotsess koos vastutajate ja tähtaegadega. Järgnevate maailmanäituste osalemise kontekstis on tähtis tagada õigeaegne, korrektne ja läbimõeldud protsess ning selle arusaadavus nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt, mis võimaldaks vältida tulevikus sarnaseid olukordi nagu täna.