Majanduse jahtumine ei vii tingimata kriisini

Kriisikuulutajad on alati olemas olnud ja ei kao kuhugi ka tulevikus. Õnneks on neil väga harva õigus ja  ka siis kipub paraku olevat tegemist pigem sündmuste kokkulangemisega kui teadlikult prognoositud kriisi saabumisega. Eesti majandus näitas mullu üheksandat aastat järjest positiivset kasvu ja aina keerulisema väliskeskkonna kiuste püsis positiivne hoog ka käesoleva aasta esimesel poolel. Täna võib üsna kindlalt öelda, et detsembris saab täis kümme aastat järjestikust majanduskasvu. Skeptikuid huvitab aga vaid üks – millal see kõik kokku kukub? 

3,3% kasvab Eesti majandus tänavu, prognoosis Eesti Pank. Järmise aasta majanduskasvu prognoos on 2,1%

Keskkond meie ümber on muutunud üha pingelisemaks. Uudistest võib igapäevaselt lugeda murettekitavaid sõnumeid nii lähemalt kui kaugelt. Eesti on väike ja avatud majandusega riik ning meie heaolu sõltub väga suurel määral meie kaubanduspartnerite käekäigust. Maailma suurriikide kemplemine imporditariifide üle jääb meie jaoks pisut kaugeks, sest majanduslik side nende riikidega ei ole just väga tugev. Ka hiljuti Euroopat raputanud autotööstuse probleemid on meist enamuses mööda läinud, sest meie ettevõtjad ei ole vastavates väärtusahelates kaasatud. Selliseid näiteid võib leida veel. Nende kõigi puhul on aga lisaks üks ühine negatiivne faktor – nad tekitavad ettevõtjates, investorites ja ka tarbijates palju ebakindlust ja selgusetust tuleviku osas. Ja selle eest ei pääse keegi, kes soovib globaalsest majandussüsteemist osa saada.  

Majanduse jahenemine jõuab Eestisse
Tänaseks on selge, et Eesti majanduskasv ettevaates aeglustub. Osaliselt on see tingitud just ümbritseva keskkonna ettevaatlikumaks muutumisest. Iga suurema investeeringu või kulutuse eel mõeldakse põhjalikumalt selle tasuvuse üle, otsused venivad ja ühes sellega muutub nõudlus kõikjal (sh Eestis) nõrgemaks. Seda trendi on juba mõnda aega kinnitanud Euroopa Komisjoni küsitlusandmed, kus ettevõtjad hindavad oma konkurentsipositsiooni varasemast nõrgemalt ning annavad teada vähenevatest tellimustest erinevatel turgudel. On siiski vähetõenäoline, et selliste globaalsete mõõtmetega teemade puhul (nt kaubandussõda, Brexit) lastakse asjad sinnamaale kus kriisist pääsu enam pole. Oma rolli mängivad siin kindlasti ka maailma juhtivad keskpangad, kes lasevad ennast järjest enam mõjutada üldisest poliitilisest tahtest ja pakuvad vajadusel rahapoliitika leevendamise näol majandusele taas hingamisruumi. 

Eesti tugevus on ka me nõrkus
Suurim väline oht Eesti majandusele lasub paradoksaalsel kombel ühes meie tugevuses. Eesti majandus on üles ehitatud tuginedes Põhjamaade pankadele, kes kontrollivad suurt osa siinsetest rahavoogudest. Kümnendi taguse kriisi ajal oli just Rootsi ja Soome pankade tugevus see, mis hoidis meid veelgi hullemast. Nüüd oleme aga olukorras kus Rootsis on majandusaktiivsus viimaste aastate madalaimal tasemel ja kinnisvara mull on hakanud õhust tühjaks jooksma. See võib oluliselt mõjutada sealsete emapankade finantsilist tervist. Põhjamaade pangad rahastavad ennast peamiselt rahvusvahelistel rahaturgudel ja ka väiksem krahh kohalikul kinnisvaraturul võib kõigutada investorite usku pankade vastupanuvõimesse ja edukusse ning seeläbi vähendada nende rahakaasamise võimekust turgudel. Lisaks on Põhjamaade majandus rohkem seotud nii USA, Aasia kui ka UK majandusega ning seepärast võivad ka ootamatud pöörded USA-Hiina kaubandustüli või Brexit’i osas investorite meelsust mõjutada. Kui emapankade rahakaasamise võimekus väheneb on üsna selge, et rahakraane hakatakse kinni keerama ka muudes piirkondades. Eestis on pankadevaheline konkurents seoses kahe suure panga lahkumisega jäänud niigi hõredaks. Kui ka alles jäänud turuliidrid peaksid reaalsektorile rahapakkumist vähendama hakkama, siis võib meie laenudel põhinev majandus kiiresti hätta sattuda. 

Olemasolevaid ressursse arvestrades on majanduskasv olnud liiga kiire

Üleliigne õhk lastakse välja
Kui jätta kõrvale ettearvamatud poliitikud ja närvilised investorid, siis võib käimasolevast majanduse jahenemisest leida ka üsna tavapärase majanduse tsüklilise toimimise jälgi. Kiirele kasvule peab järgnema aeglasem kasv või isegi mõningane langus, et üleliigne õhk majandusest välja lasta. See kehtib ühtemoodi nii rahvusvahelisel tasandil kui ka igas väiksemas majandussüsteemis eraldi.  

Ka Eestis on majandus kasvanud viimastel aastatel kiiremini kui oleks pikaajaliselt jätkusuutlik. Sisseseade rakendatus on jõudnud uute rekorditeni ja tööjõudu napib juba olemasolevate tellimuste täitmiseks rääkimata tegevuse laiendamisest. Kokkuvõtvalt tähendab see, et olemasolevaid ressursse arvestades on majanduskasv olnud liiga kiire. Oleme kasvanud nö laenatud ressursside arvelt (nt välistööjõud) ja see ei saa lõputult kesta. Pikemas perspektiivis võib siin näha teist ja võibolla olulisematki ohumärki Eesti majandusele. Eesti on väike riik suhteliselt väheste ressurssidega ja mingil hetkel seab see kasvule selged piirid ette. See ei tähenda tingimata traditsioonilist kriisi koos majanduslanguse ja kõige kaasnevaga, kuid võib tekitada majanduses pikaajalise stagnatsiooni ehk paigalseisu. Selle ära hoidmiseks on vältimatu teha tarku investeeringuid majanduse ja eriti tööstuse kvaliteedi tõstmiseks. Automatiseeritud-digitaliseeritud tööstus võimaldab inimestel tegeleda suurema lisandväärtusega tegevustega ning jätta lihtsakoelisemad ülesanded robotseadmetele. Vaid nii on mõnda aega võimalik edasi kasvada ka oma piiratud ressursi (tööjõud) tingimustes. 

-0,1% kahanes Saksamaa SKT tänavu II kvartalis võrreldes I kvartaliga, teatas Eurostat. Sama palju kahanes II kvartalis ka Rootsi SKT.

Selge on see, et järgmise üleilmse kriisi puhkemise korral ei jää ka Eesti sellest puutumata. Saame vaid olla paremini valmis selleks, mida kogemuste põhjal juba oskame oodata. Ja seda me ka oleme – ettevõtjad on mitmekesistanud oma sihtturgusid, pangad on karmistanud laenuandmist ja inimeste säästud suhtena kohustustesse on kasvanud. Kriis lööb aga tavaliselt sealt, kust seda oodata ei oska. Ja selleks, et see ei lööks meid meie endi seest, tuleb ennekõike säilitada kainet mõistust ja tasakaalukust ning teha tulevikku vaatavaid tarku otsuseid. 

Loe ka täismahus artiklit ajakirja Teataja august-septembri numbrist, kus samal teemal avaldavad arvamust Sergei Bogatenkov (Admiral Markets AS juhatuse esimees) ning Rain Hallikmäe (Skanton Kinnisvara juhatuse liige ja kinnisvaramaakler). Ajakirja saad tasuta lugeda SIIT