Muudatused kaubamärgiseaduses

Riigikogus on menetlemisel kaubamärgiseaduse muudatused, mis peaks vastavalt eelnõule jõustuma juba 2019. aasta jaanuaris. Eelnõu koostamisel on võetud arvesse ka mitmeid kaubanduskoja ettepanekuid.

Kaubamärgi kujutamine

Üks eelnõu peamisi muudatusi on graafilise kujutamise nõude kaotamine kaubamärkide määratlusest. Täna kehtiv graafilise kujutamise nõue on aegunud ning vähendab oluliselt õiguskindlust mittetraditsiooniliste kaubamärkide esitamise puhul. Tehtavate muudatustega võimaldatakse kaitsta mittetraditsioonilisi kaubamärke, mida saab tehnoloogiliste vahenditega esitada ja registrisse kanda.

Kaubanduskoda nõustub, et graafilise kujundamise nõude kaotamine võimaldab edaspidi kaubamärgi kujutamist ka muul viisil näiteks helifaili, videofaili või audiovisuaalfailina. See tagab suurema paindlikkuse ning lisandub uusi kaubamärke ja ettevõtjaid, kes on kaubamärgi registreerimisest huvitatud.

Suhteliste õiguskaitset välistavate asjaolude kontroll

Eelnõuga kaotatakse suhteliste õiguskaitset välistavate asjaolude kontroll, et tähise registreerimine ei rikuks kolmandate osapoolte õigusi. Senist kontrolli jääb asendama registreerimiseelne vaidlustusmenetlus apellatsioonikomisjonis.

Edaspidi kontrollib Patendiamet ekspertiisi käigus kaubamärki üksnes kaubamärgiseaduse §-s 9 sätestatu suhtes, s.o absoluutsete õiguskaitset välistavate asjaolude esinemise suhtes. Näiteks, kas see vastab kaubamärgi tunnustele, et see poleks vastuolus seadustega ja hea tavaga, et seda oleks võimalik eristada jm.

Kaubanduskoda toetab muudatust, selle tulemusel muutub Patendiametis toimuv registreerimismenetlus kiiremaks ja tõhusamaks ning see lühendab toote või teenuse arendamiseks kuluvat aega. Muudatuse tulemusena peavad ettevõtjad hakkama ise registreerimistaotlusi kontrollima, mistõttu peab taotluste kontrollimine ja vaidlustuste lahendamine olema ettevõtjate jaoks võimalikult lihtne ja kiire tagamaks võimalikult vähene ajakulu.

Lisaks kehtestatakse kolmandate isikute tähelepanekute esitamise võimalus, kuni kaubamärgi registreerimise otsuse tegemiseni, nii võib iga isik esitada Patendiametile kirjalikke märkusi, milles juhitakse tähelepanu õiguskaitset välistava asjaolu esinemisele. Arvestades, et eelnõuga kaotatakse suhteliste õiguskaitset välistavate asjaolude kontroll Patendiametis, on sellisel kujul kolmandate isikute märkuse esitamise võimalus oluline.

Garantiimärgi asendamine sertifitseerimismärgiga

Eestis seni kasutusel olnud garantiimärgid asendatakse sertifitseerimismärkidega. Seletuskirja kohaselt on taotlejate huvi garantiimärkide vastu olnud väga väike, mis viitab sellele, et see kaubamärgiliik ei vasta Eesti ettevõtjate tegelikele vajadustele. Enne eelnõu jõustumist välja antud garantiimärgid jäävad endisel kujul kehtima ning neid on võimalik ka edaspidi pikendada, ent pärast eelnõu jõustumist enam uusi garantiimärke välja ei anta.

Kaubanduskojale tagasisidet andnud liikmed ei poolda garantiimärgi asendamist ja leiavad, et  taotlejatel võiks olla võimalik valida siiski mõlema märgi liigi vahel. Lisaks on koja liikmed toonud välja, et Eestis peaks olema võimalik registreerida ka tähiseid, mis võivad kaubanduses tähistada kaupade või teenuste geograafilist päritolu (nt on välja toodud, et see aitaks parandada ettevõtete mainet ja valikuvõimaluste täpsustamist hinna kujunemisel riigihangetes). Üldjuhul ei ole geograafilist päritolu, kui kauba või teenuse omadust näitavate kaubamärkide registreerimine, KaMS § 8 lg 1 p-st 3 tulenevalt lubatud.

Tööstusomandi apellatsioonikomisjon

Eelnõuga viiakse apellatsioonikomisjon Justiitsministeeriumi juurest Patendiameti juurde. Säilitatakse apellatsioonikomisjoni senine roll Patendiameti otsuste peale esitatud kaebuste ja vaidlustusavalduste lahendamisel, laiendades seda ka registritoimingutega seotud kaebuste lahendamise ning tööstusomandiõiguste kehtetuks tunnistamise avalduste läbivaatamisega. Lisaks kaubamärkidega seotud vaidlustele lahendab tööstusomandi apellatsioonikomisjon (edaspidi TOAK) ka disaine ja leiutisi puudutavaid vaidlusi.

Kaubanduskoda toetab otsust viia senine TOAK üle Patendiameti juurde ning säilitada üheastmeline kohtueelne kaebemenetlus. Samuti on kaubanduskoja hinnangul positiivne eelnõu muudatus apellatsioonikomisjoni moodustamise aluste ja konkreetset vaidlust lahendava koosseisu määramise korra osas. Lähtudes liikmete tagasisidest peame eriti positiivseks muudatuseks tähtaegade kehtestamist menetluse eri etappidele. Uuenenud apellatsioonikomisjon suudab eelduslikult tagada vaidluste senisest kiirema ja tõhusama lahendamise ning otsuste hea kvaliteedi.