Oluline teada: vilepuhujate vaikima sundimine muutub keerulisemaks
Esimesest septembrist jõustus Eestis tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus, avalikkuses rohkem tuntud ka kui vilepuhuja seadus. Lihtsustatult toob uus seadus kaasa kohustuse teatud riigiasutustel ja kohaliku omavalitsuse üksustel ning enam kui 50 töötajaga juriidilisest isikust tööandjal seada sisse teavituskanal.
Samuti tuleb määrata isik, kes vastutab rikkumisteadete menetlemise, sh nende vastuvõtmise, ühenduse hoidmise, tagasiside andmise ning järelmeetmete rakendamisest teavitamise, eest. Seaduses ette nähtud trahvid nõuete rikkumise eest ulatuvad 100 000 euroni.
Luua tuleb teavitamist võimaldav kanal
Luua tuleb vähemalt üks asutusesisene turvalist ja konfidentsiaalset teavitamist võimaldav kanal, mis peab võimaldama isikutel teavitada rikkumistest kirjalikult ja/või suuliselt. “Selleks võib olla näiteks e-kiri või veebiplatvorm. Sobivaks kanaliks on ka suuline vihjetelefon või mõni muu häälsõnumi edastamise võimalus. Samuti võib teavitusi edastada teavitaja otsese juhi kaudu,” kirjeldab advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Kai Villemson.
Asutusesisese teavituskanali loomise kohustus on igal juriidilisel isikul, kellel on vähemalt 50 töötajat. Samuti omavalitsusüksuse ametiasutusel ja selle hallataval asutusel, kus on vähemalt 50 teenistujat, või kohaliku omavalitsuse üksusel, kus elab 10 000 või enam elanikku. Lisaks ka teatud riigiasutustel ja Finantsinspektsiooni järelevalve subjektidel (sh krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisfondid) sõltumata töötajate arvust.
Soovi korral võib sama kanali kaudu lubada teatada ka mõne muu asutusesisese regulatsiooni rikkumisest ning pakkuda ka sellistest rikkumistest teatajale kaitset, kuid kohustust sellise laiema kaitse loomiseks ei ole. Teavituskanali loomise järgselt tuleks sellest teavitada töötajaid, näiteks e-kirja teel.
Karistuseks kuni 100 000 euro suurune trahv
Kuivõrd uus seadus täna juba kehtib, tuleb advokaadibüroo RASK partneri Annika Vaiti sõnul
kohustatud isikutel kõiki selles ettenähtud kohustusi ja nõudeid ka täita. Ainuke pikem üleminekuperiood on seadusandja poolt antud nendele juriidilistele isikutele, kellel on 50–249 töötajat, kuid sedagi ainult asutusesisese teavituskanali sisseviimise kohustuse osas.
Villemsoni sõnul on oluline määrata ka teavituskanalit haldav isik või üksus, kes vastutab rikkumisteadete vastuvõtmise, teavitajaga ühenduse hoidmise ja talle tagasiside andmise eest. Vajaduse korral on vastutava rolliks ka täiendava teabe küsimine ning järelmeetmete rakendamisest teavitamine. “See võib olla nii asutuse sisene kui ka väline isik. Praktikas on selleks tavaliselt personaliosakond, aga on ka ettevõtteid, kes kasutavad selleks advokaadibüroode pakutavat teenust,” lisas ta.
Ühtlasi tuleks läbi mõelda ja luua süsteem koos juhenditega selle kohta, kuidas rikkumisteateid menetletakse ning kuidas tagatakse teavitajale konfidentsiaalsus. Ettevõtteid, kes takistavad rikkumisest teavitamist, rakendavad teavitaja suhtes survemeetmeid või rikuvad teavitaja konfidentsiaalsust, võib Vaiti sõnul karistada kuni 100 000 euro suuruste trahvidega.
“Survemeetmeteks loetakse näiteks töösuhte lõpetamist, palga alandamist, madalamale kohale viimist, tööülesannete muutmist, töötamise koha ja/või aja muutmist, diskrimineerimist, ebasoodsasse olukorda seadmist, kaupu või teenuseid käsitleva lepingu ennetähtaegset lõpetamist või tühistamist,” loetles Villemson.
Mõnel juhul on vajalik ka asutuseväline teavituskanal
Annika Vait lisab võimalike karistuste osas, et seadustes on ettenähtud võimalikud karistused ka rikkumisest teavitaja pahatahtliku käitumise osas. Nimelt juhtudeks, kui teavitaja peaks esitama teadlikult nö valekaebuse. Kui füüsiline isik esitab valekaebuse süüdistades alusetult kuriteo toimepanemises, näeb karistusseadustik tema võimaliku karistusena ette rahatrahvi või kuni ühe aasta pikkuse vangistuse. Muude vilepuhujate kaitse seaduse kohaldamisalasse kuuluvate teadvalt valeteadete esitamise eest näeb seadus ette kuni 1200 euro suuruse rahatrahvi.
Advokaadid rõhutavad, et lisaks eeltoodule tuleb teatud asutustel luua ka asutuseväline teavituskanal, määrata selle haldamiseks pädev isik või üksus ning avaldada teadete menetlemise juhis oma kodulehel. Sellisteks asutusteks on vastavate rikkumiste suhtes riikliku, haldus- või teenistusliku järelevalve teostamise või süüteo menetlemise asutused, näiteks Päästeamet, Tööinspektsioon, Maksu-ja Tolliamet jt. Küll aga võib selle juhendi loomine olla veidi keeruline, sest sellele nõuded ettenägevat määrust tänase päeva seisuga veel kehtestatud ei ole. Samasuguses olukorras on Finantsinspektsiooni järelevalvesubjektid, kellele tulevad vastavate juhendite loomise kohustused eriseadustest, kuid juhendi aluseks olevat määrust veel kehtestatud ei ole. Loodetavasti tulevad need lähiajal.