Paindliku tööaja kokkulepet võimaldav seadusemuudatus sai valitsuse heakskiidu
Vabariigi Valitsus kiitis 20. märtsil heaks töölepingu seaduse muudatused, mis lubavad tööandjal ja töötajal sõlmida paindliku tööaja kokkuleppe ehk leppida kokku tööajas ajavahemikuna.
Koda on viimaste aastate jooksul korduvalt teinud ettepaneku muuta töölepingu seadust selliselt, et tööandja ja töötaja saaksid paindlikumalt kokku leppida tööajas. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb töökoormus kokku leppida konkreetse numbrina, näiteks tööaeg on 20 tundi nädalas. Samas ei luba seadus tööaega kokku leppida ajavahemikuna, näiteks 20-30 tundi nädalas.
Peagi võib tekkida võimalus sõlmida paindlikum kokkulepe
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostas töölepingu seaduse muudatused, mille kohaselt on edaspidi tööandjal ja töötajal lubatud sõlmida paindliku tööaja kokkulepe, mille kohaselt töötaja tööaeg jaguneb kokkulepitud töötundideks ja lisatundideks. See tähendab, et töötaja võib lisaks kokkulepitud töötundidele teha lisatunde kuni täistööajanormi täitumiseni ja neid lisatunde ei loeta ületundideks.
Eelnõu näeb ette mitmeid lisatingimusi, mida tuleb täita paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimiseks. Võrreldes eelnõu varasemate versioonidega on neid tingimusi koja ettepanekul leevendatud.
Paindliku tööaja kokkuleppe tingimused
Eelnõu kohaselt tuleb paindliku tööaja kokkulepe sõlmida kirjalikult ja see peab sisaldama vähemalt kokkulepitud töötundide arvu, lisatundide arvu ning minimaalset lisatundide tegemise võimalusest etteteatamise aega. Lisaks peab kokkuleppes olema välja toodud teave selle kohta, et töötajal on õigus lisatundidest keelduda ning lisatundidega nõustumist kinnitab töötaja eelnevalt iga kord kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Kokkulepitud töötunnid ja lisatunnid ei tohi kokku ületada täistööaega ehk 40 tundi nädalas. See tähendab, et töötajaga võib kokku leppida lisatundide tegemise kuni täistööaja ulatuses. Samas näeb eelnõu ette, et kokkuleppe sõlmimiseks peab töötaja tööaeg olema vähemalt 10 tundi nädalas ehk töötaja peab töötama vähemalt veerand koormusega.
Kui töötaja töötab üle kokkulepitud töötundide ja lisatundide, siis on tegemist ületundidega. Näiteks kui töötaja kokkulepitud töötunnid nädalas on 10 tundi ja lisatunnid 10 tundi, siis kokku võib töötaja töötada 20 tundi nädalas ja üle selle töötatud aeg on ületunnitöö.
Eelnõu näeb ette, et paindliku tööaja kokkulepet on lubatud sõlmida töötajaga, kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Erandina ei kehti see alaealise ja töötaja puhul, kes on tööandja juures töötanud vähem kui neli kuud või kokku vähem kui 168 tundi.
Töötajal on eelnõu kohaselt õigus lisatundide tegemisest keelduda. Pakutavate lisatundide vastuvõtmist tuleb töötajal kinnitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirja teel.
Võrreldes eelnõu varasema versiooniga on eelnõust jäänud välja tingimus, et paindliku tööaja kokkuleppeid saab sõlmida üksnes teatud sihtgrupiga, näiteks õpilased ja tudengid ning alla seitsmeaastaste laste vanemad. Nüüd võimaldab eelnõu tööaja paindlikkust kõigile töötajatele, kes seda soovivad ja vajavad.
Töötajaga, kellega on sõlmitud paindliku tööaja kokkulepe, ei tohi sõlmida konkurentsipiirangu kokkulepet.
Summeeritud tööaja arvestuse kasutamisel tuleb tööandjal esitada töötajale arvestusperioodi lõppedes selge graafik, kus on kogu töötatud arvestusperioodi kohta eristatud kokkulepitud töötunnid, lisatunnid ja ületunnid.
Jõustumise aeg ei ole teada
Eelnõu kohaselt jõustuvad paindliku tööaja kokkuleppega seotud muudatused üldises korras ehk kümnendal päeval pärast nende avaldamist Riigi Teatajas. Pärast valitsuse heakskiitu peab riigikogu võtma seaduseelnõu vastu. Seega pole hetkel teada, millal muudatused jõustuvad.
Kui sul tekib küsimusi paindliku tööaja kokkuleppe kohta või soovid esitada kommentaare või muudatusettepanekuid, siis kirjuta sellest koja juristidele aadressil juristid@koda.ee.