Palts ja Tamsar: Klapid peas maksupoliitika

Tegemist on ebaproportsionaalse meetmega, kus saab pihta palju suurem hulk ettevõtjaid kui on neid, kelle tõttu uut maksu kehtestada tahetakse.

Viimasel paaril kuul tuleb uusi maksumuudatuse mõtteid valitsuskabinetist nagu laudu saeveskist. Üks selline „hädavajalik“ idee on Rahandusministeeriumi ettepanek kehtestata kontsernisisestele laenudele ja finantseerimistehingutele 20 protsendi suurune panditulumaks.

Pehmemad meetmed enne

Uue maksu eesmärgiks tuuakse vajadus lõpetada pahatahtlik kasumi Eestist väljaviimine siinselt tütarettevõttelt välismaal asuvale emaettevõttele laenu andmise näol või ka kontsernikonto kasutamisel. Tegelikkuses annab panditulumaks suure löögi just Eesti-sisestele ettevõtetele. Eestis on 6500 kontserni ehk ettevõtete gruppi, neist üle poole ehk 4300 on sellised, kelle emaettevõte asub Eestis. Uus maks hakkaks kehtima ka neile, sest vaid välismaiste omanikega äriühingutele ei luba seda rakendada Euroopa Liidu õigusaktid.

Kuid ega meil ei olegi ühtegi põhjust eeldada, et kõik välisosalusega kontserni kuuluvad ettevõtted tegeleksid eranditult pahatahtlikult kasumi väljaviimisega. Julgeme väita, et enamik neist seda ei tee.
Ja mis kipub poliitikakujundajatel praegu meelest minema – kontsern on igati seaduslik moodustis ja see on loodud eesmärgiga ettevõtteid paremini hallata. Kontsernikonto ja kontsernisisene laenamine on kogu maailmas levinud ja aktsepteeritud äriajamise osa, mille eesmärk on teha investeeringuid nii, et ei oleks tingimata vaja kaasata kallist laenu pangast. Ehk et kui üks tütarettevõte vajab investeeringut ja teisel on vabu vahendeid, on lihtne kiiresti ressursse liigutada.

Oleme täiesti nõus, et kahjuks on ettevõtteid, kes tõesti proovivad maksudest kõrvale hiilida, peitudes laenude või muude finantside liigutamiste taha. Oleme nõus ka sellega, et probleemiga tuleb tegeleda. Seda saab aga ka praegu teha mitmel moel ja enne karmide meetmete jõustamist tuleks vaadata, äkki saab ka lihtsamalt.

Üks võimalus on suhelda ettevõtjatega otse ja kasutada sarnast meetodit, nagu maksuamet kasutas nn OÜ-tamise probleemi lahendamisel – kommunikatsioon, märgukirjad, avalik kampaania, otsesuhtlus ettevõtjatega jne. Samuti saab tõhusamalt kasutusele võtta kehtivad õigusaktid, mida on juba Riigikohtu lahendite abil täiendatud. Näiteks saab Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduse paragrahvi 84 järgi maksustada näilist tehingut selle tegeliku sisu järgi. Meile jääb arusaamatuks, miks hakkab riik üksikute juhtumite tõttu lahendama „probleemi“ täiesti valest otsast. Võtaks ikka kõigepealt ette need, kes tõesti probleeme tekitavad.

Kontsernid on suured maksumaksjad

Kontsernidel, nii kodu- kui ka välismaistel, on Eesti majandusele suur mõju. Sajast suurimast maksumaksjast olid 2016. aastal tervelt 94 kontsernid (äriühingud, kel on Eestis või välisriikides tütar- või emaäriühinguid). Nad maksid kokku 30 protsenti riigieelarvesse laekunud maksutulust ehk üle kahe miljardi euro. Kontsernides töötab 225 000 inimest, kolmandik kõigist töötajatest.

Hoolimata selest, et plaanitav muudatus puudutab nii olulist osa Eesti ettevõtetest, et ole valitsus taaskord teinud põhjalikku mõjuanalüüsi ettevõtluskeskkonnale ega kaasanud ettevõtjaid ehk neid, keda muudatus enim mõjutama hakkab. Ja pole ka näha, et mõeldaks selle peale, kuidas kõikide uute maksude kehtestamise koosmõjul muutub Eesti majanduskeskkond.

Koalitsioonileppe koostamise üks peamisi lähtepunkte oli majanduskeskkonna arendamine ja ettevõtluse soodustamine. Eestit on rahvusvaheliselt teatud kui hea maksusüsteemiga riiki, kuid nüüd on tekkinud olukord, kus suurettevõtted kaaluvad pigem alternatiivseid investeerimisvõimalusi naaberriikides. Hea ettevõtluskeskkonna üks märksõnu on stabiilsus. Rapsimine ning kiirustamine maksusüsteemiga seda kindlasti ei toeta. Kurioosne on, et samal ajal töötab valitsus välja Team Estoniat, millest peaks saama Eesti kui hea investeerimiskeskkonna turundaja ning konkreetsete investorite Eestisse meelitaja. Kas valitsuse üks käsi ei tea, mida teine teeb?

Soovime, et peaminister paneks oma valitsuse tööle selliselt, et ettevõtjad tõesti tahaksid siin edasi tegutseda. See tähendab, et ühtegi maksuotsust või radikaalset muudatust ettevõtluskeskkonnas ei tohiks teha ilma, et sellele eelneks põhjalik ja tulevikku vaatav mõjuanalüüs. Samuti ootame, et kui rahandusminister ise lähtub ainult eelarve täitmisest ja suurt pilti ning pikaajalist mõju näha ei oska või ei taha, on peaministri kohustus teda maa peale tagasi tuua.

Praegune olukord meenutab hobuste võidujooksu, kus hobused jooksevad, klapid peas, võidu finiši poole, nägemata publikut ja muud ümbritsevat. Ja pealegi on kokku leppimata, mis see finiš üldse on - kas majandusareng, nagu tahaksid näha ettevõtjad, või nui neljaks maksulaekumiste kasvatamine, et katta kulusid kalliteks valimislubadusteks. Võtkem klapid peast!

Mait Palts, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Toomas Tamsar, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja

Artikkel ilmus esmakordselt Postimehes 9.03.17.