Peagi jõustuvad käibemaksuseaduse muudatused, mis lihtsustavad väikeettevõtete piiriülest tegutsemist

Alates uuest aastast kehtestatakse väikeettevõtjate erikord, mis lihtsustab nende tegutsemist teistes EL liikmesriikides. Kui ettevõtjal tekib teises liikmesriigis käive, siis ta ei pea ennast enam teatud juhtudel seal registreerima käibemaksukohustuslasena.

Praegune regulatsioon kohtleb ettevõtteid ebavõrdselt 
Kehtiva korra kohaselt on liikmesriikides kehtestatud käibe piirmäär, mille ületamiseni ei ole ettevõttel kohustust ennast registreerida käibemaksukohustuslasena. See piirmäär kehtib üksnes liikmesriigis asukohta omavatele ettevõtetele. Eestis on selleks piirmääraks 40 000 eurot. 

Ettevõtlusega tegeleval välisriigi ettevõttel tuleb registreerida ennast maksukohustuslasena maksustatava käibe tekkimise päevast. See tähendab, et võrreldes asukohta omava ettevõtlusega tegeleva isikuga puudub tal õigus tegutseda maksukohustuslasena registreerimata kuni asjaomases riigis kehtiva käibe piirmäära ületamiseni. 

Selleks, et võrdselt kohelda nii liikmesriigis asukohta omavaid isikuid kui ka mitteresidente, kes omavad asukohta teistes liikmesriikides, kehtestatakse kord, mille kohaselt ettevõtja ei pea teises liikmesriigis tegutsedes ennast registreerima seal maksukohustuslasena samadel tingimustel, mis kehtivad selles teises liikmesriigis asukohta või püsivat tegevuskohta omavatele ettevõtjatele maksukohustuslasena registreerimiseks.

Erikorra kasutamiseks peab täidetud peab olema kaks tingimust
Muudatustega saab ettevõte võimaluse teises liikmesriigis tekkiva käibe korral rakendada väikeettevõtete erikorda, mis annab õiguse võrdselt teises liikmesriigis asukohta omava isikuga tegutseda selles liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimata. 

Kui ettevõtjal tekib teises liikmesriigis käive, siis ta ei pea ennast enam seal registreerima käibemaksukohustuslasena, juhul kui täidetud on kaks tingimust. Esiteks kalendriaasta käive ühenduses ehk Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, kokku ei ületa 100 000 eurot ja käive teises liikmesriigis, kus isik soovib maksuvabastust rakendada, ei ületa selles liikmesriigis kehtivat maksukohustuslasena registreerimise piirmäära. Nimetatud käibed ei tohi olla ületatud ka eelmisel kalendriaastal. Kui need tingimused on täidetud, siis ettevõttel on võrdselt teises liikmesriigis asukohta omavate isikutega õigus tegutseda maksukohustuslasena registreerimata kuni selles teises liikmesriigis kehtiva maksukohustuslasena registreerimise piirmäära ületamiseni. 

Näiteks Eestis asukohta omava isiku kalendriaasta käive Eestis on 5000 eurot. Eestis tal maksukohustust ei teki, kuna kalendriaasta käibe piirmäär ei ületa 40 000 eurot. Isiku kalendriaasta käive teises liikmesriigis on 10 000 eurot. Seega kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot (5000 + 10 000 eurot) ja isikul on õigus rakendada teistes liikmesriikides väikeettevõtete erikorda. Isiku kalendriaasta käive teises liikmesriigis on 10 000 eurot, mis ei ületa selles liikmesriigis maksukohustuse tekkimise kalendriaasta käibe piirmäära. Seega on õigus isikul selles liikmesriigis väikeettevõtete erikorda rakendada ehk et tal ei teki seal registreerimise ega aruandluse kohustust.

Isikud, kes rakendavad või soovivad rakendada teistes liikmesriikides maksukohustuse täitmise lihtsustamiseks teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorda (nn OSSi erikord), peavad olema registreeritud või ennast registreerima maksukohustuslasena. Samas ei välista see teistes liidu liikmesriikides väikeettevõtete erikorra rakendamist, kui on täidetud erikorra rakendamiseks vajalikud tingimused. Kui isik on registreeritud OSSi erikorra rakendajana ja samas rakendab mujal liikmesriigis väikeettevõtete erikorda, siis OSSi erikorra järgi deklareerib ta käibe, mis tekib üksnes nendes liikmesriikides, kus ta väikeettevõtete erikorda ei rakenda. 

Oluline on meeles pidada, et erikorra puhul on tegemist isiku valikuõigusega ehk kui isik seda ei soovi, tekib teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise kohustus seal kohe maksustatava käibe tekkimise päevast konkreetses liikmesriigis kehtiva korra kohaselt.

Maksuvabastuse rakendamisest tuleb esitada eelteade
Eesti asukohta omaval ettevõtjal, kes soovib teises liikmesriigis maksuvabastust rakendada, tuleb esitada maksuhalduri veebilehel oleva portaali kaudu eelteade riikide kohta, kus ta soovib asjaomase riigi tingimuste kohaselt väikeettevõtetele ettenähtud maksuvabastust rakendada. Maksuhaldur edastab eelteated vastavate liikmesriikide maksuhalduritele. Kui eelteates märgitud liikmesriikide maksuhaldurid on kinnitanud isiku õigust nende riigis väikeettevõtetele ettenähtud maksuvabastust kasutada, väljastatakse isikule registreerimisnumber järelliitega „EX“.

Erikorra rakendamise lõpetamine
Kuna erikorra rakendamine on isikute jaoks vabatahtlik, võib erikorda rakendav isik igal ajal sellest maksuhaldurit teavitades loobuda. Juhul, kui erikorda rakendava isiku kalendriaasta käive ühenduses ületab piirmäära 100 000 eurot, on isikul kohustus sellest maksuhaldurit teavitada 15 tööpäeva jooksul alates nimetatud käibe ületamisest ja esitada teave jooksva kvartali algusest kuni ühenduses kalendriaasta käibe piirmäära ületamiseni. Maksuhaldus lõpetab õiguse rakendada erikorda  või muudab isiku erikorra rakendamise ulatus kui käive ületab ühenduse piirmäära 100 000 eurot. Erikorra rakendamine lõpetatakse ka juhul, kui erikorda rakendav isik on teatanud oma tegevuse lõpetamisest. Maksuhaldur saab eeldada isiku tegevuse lõpetamist ka näiteks siis, kui mitme järjestikuse kvartali jooksul isik käivet teistes liikmesriikides ei deklareeri.

Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2025. Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlusega Riigikogus on võimalik tutvuda SIIN.