Pikendati Venemaa vastaseid sanktsioone / Euroopa Komisjonilt uus ettepanek
27. jaanuaril pikendas Euroopa Liidu Nõukogu ELi piiravate meetmete kehtivust (Venemaa ja Valgevene vastaseid sanktsioone) veel kuue kuu võrra, kuni 31. juulini 2025.
Neid majandusmeetmeid, mis kehtestati esimest korda juba 2014. aastal (otsus 2014/512/ÜVJP), on alates 2022. aasta veebruarist oluliselt laiendatud, et reageerida Venemaa Ukraina-vastasele sõjalisele agressioonile.
Praegu koosnevad need mitmesugustest valdkondlikest meetmetest, sealhulgas kaubanduse, rahastamise, energia, tehnoloogia ja kahesuguse kasutusega kaupade, tööstuse, transpordi ja luksuskaupade suhtes kehtestatud piirangud.
Piirangud hõlmavad muu hulgas järgmist:
- keelatud on meritsi transporditava toornafta ja teatavate naftasaaduste import või üleandmine Venemaalt ELi;
- SWIFT-süsteemist on eemaldatud mitu Venemaa panka;
- peatatud on mitme Kremli toetatava desinformatsioonikanali ringhäälingutegevus ja -litsentsid Euroopa Liidus.
Lisaks rakendatakse erimeetmeid, mis võimaldavad ELil võidelda sanktsioonidest kõrvalehoidmise vastu.
Kuni Venemaa Föderatsioon jätkab ebaseaduslikku tegevust, millega ta rikub rahvusvahelise õiguse alusnorme, sh eelkõige jõu kasutamise keeldu, on asjakohane säilitada kõik ELi kehtestatud meetmed ja võtta vajaduse korral lisameetmeid.
Lisaks Venemaa Föderatsiooni vastastele majandussanktsioonidele, on EL vastusena Venemaa destabiliseerivale tegevusele Ukrainas, võtnud veel mitmesuguseid meetmeid. Nende seas on piirangud majandussuhetele ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi ja Sevastopoli linnaga ning valitsuse kontrolli alt välja jäävate Ukraina aladega Donetski, Hersoni, Luhanski ja Zaporižžja oblastites, individuaalsed piiravad meetmed (vara külmutamine ja reisipiirangud) paljude isikute ja üksuste suhtes ning diplomaatilised meetmed.
Alates 24. veebruarist 2022 on EL vastusena Venemaa täiemahulisele sissetungile Ukrainasse võtnud vastu 15 sanktsioonide paketti.
Lisaks tuli Euroopa Komisjon (EK) 28. jaanuaril välja uue ettepanekuga kehtestada tariifid mitmetele Venemaalt ja Valgevenest pärit põllumajandustoodetele ning teatavatele lämmastikupõhistele väetistele.
Põllumajandustooted, mida uued tariifid mõjutavad, moodustasid 2023. aastal 15% Venemaalt pärit põllumajandustoodete impordist, mille suhtes kõrgendatud tariife ei ole veel kohaldatud.
Ettepaneku eesmärk on vähendada sõltuvust Venemaalt ja Valgevenest pärit impordist. Selline, eriti väetiste, import muudab ELi haavatavaks Venemaa võimalike meetmete suhtes ja kujutab endast seega ohtu ELi toiduga kindlustatusele.
Samamoodi toetavad tariifid EL sisese tootmise kasvu ja ELi väetisetööstust, mis on energiakriisi ajal kannatanud. Samuti võimaldab see mitmekesistada tarneid kolmandatest riikidest. See aitab tagada püsiva väetisetarne ja, mis kõige tähtsam, EK loodab, et väetised jäävad ELi põllumajandustootjatele taskukohase hinnaga kättesaadavaks. Ettepanek sisaldab leevendusmeetmeid, kui ELi põllumajandustootjad peaksid nägema väetiste hindade olulist tõusu.
Eeldatakse, et tariifid mõjutavad negatiivselt Venemaa eksporditulusid, mõjutades seega Venemaa võimet pidada Ukraina vastu agressioonisõda.
Venemaa põllumajandus- ja väetiseeksporti kolmandatesse riikidesse see ei mõjuta. St kolmandate riikide (eriti arengumaade) suhtes jääb Venemaa põllumajandustoodete ostu- ja müügitegevus endiseks, nagu ka nende ladustamine ELi tolliladudes, transport ELi laevadel või kindlustus- ja rahastamisteenuste osutamine.
Euroopa Parlament ja nõukogu arutavad nüüd komisjoni ettepanekut. Vastuvõtmiseks vajab see kvalifitseeritud häälteenamust (vastavalt ühise kaubanduspoliitika õiguslikule alusele, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 207).
Kui nõukogu EK ettepaneku vastu võtab, kohaldatakse kogu Venemaalt pärit põllumajandustoodete impordi suhtes ELi tariife.
EL nõukogu ja Euroopa Komisjoni materjalide põhjal
Reet Teder