Plaanitav kaupade parandamiskohustus peaks olema selgemini ja konkreetsemalt sõnastatud

Koda üldiselt toetab Euroopa Komisjoni kaupade parandamist käsitleva määruse ettepanekut, mille kohaselt tuleb teatud kaupade tootjatele kaupade parandamiskohustus, kui tarbija seda soovib. Peame positiivseks, et komisjoni ettepaneku kohaselt ei ole parandajad kohustatud kaupu tasuta parandama, kuid meie hinnangul võiks ettepanekust selgemini välja tulla, millistes olukordades tuleb kauba parandamist pidada võimatuks.  

Määruse ettepanekuga soovib komisjon muuhulgas kehtestada kaupade parandamiskohustuse. Parandamiskohustus tähendab komisjoni ettepaneku kohaselt seda, et teatud kaupade tootjad või ka teatud juhtudel importijad ja müüjad on kohustatud oma kaupu tasuta või tasu eest parandama. Nendeks kaupadeks on kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad, kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad, jahutus- ja külmutusseadmed, kuvarid, keevitusseadmed, tolmuimejad, serverid ja andmesalvestustooted, mobiiltelefonid, juhtmeta telefonid ja tahvelarvutid. 

Koda ei pea õigeks tootjate ja müüjate võrdsustamist parandamiskohustuse täitmise osas 
Komisjoni ettepaneku kohaselt peab kaupade parandamiskohustust täitma esmajoones tootja. Kui tootja ei tegutse Euroopa Liidus, siis on tema tooteid kohustatud parandama tema volitatud esindaja. Kui tootjal ei ole Euroopa Liidus ka volitatud esindajat, siis on tema tooteid kohustatud parandama importija ning tema puudumisel kauba müüja. 

Kaubanduskoda rõhutas, et ei pea õigeks olukorda, kus teatud tingimustel asetatakse kauba müüjatele samasugused kohustused nagu kauba tootjatele. Isegi, kui komisjoni ettepaneku kohaselt saab ka parandamiskohustust täitvatel müüjatel olema ligipääs vajalikele varuosadele, ei taga see, et müüjatel on kaupade parandamiseks vajalikud oskused ja võimalused. 

Parandajad ei peaks olema kohustatud parandama kaupu tasuta 
Komisjoni ettepanek näeb ette, et tarbija taotlusel parandab tootja, tema volitatud esindaja, importija või müüja tasuta või tasu või mis tahes muu vastusoorituse eest eelnevalt loetletud kaubad. Andsime oma arvamuses justiitsministeeriumile teada, et kaubanduskoda toetab seda sõnastust ning on vastu sellele, kui kavandatav määrus kohustaks tootjaid või müüjaid parandama kaupu tasuta. 

Ettepanek ei täpsusta, millistel juhtudel on kauba parandamine võimatu 
Ettepaneku kohaselt ei ole tootjal või müüjal kauba parandamise kohustust juhul, kui kauba parandamine on võimatu. Samas ei tule kaubanduskoja hinnangul komisjoni ettepanekust piisavalt selgelt välja, millistes olukordades tuleb kauba parandamist pidada võimatuks. Seetõttu tegime ettepaneku tuua see kavandatavas määruses selgemini välja. Kaubanduskoja hinnangul võiks kauba parandamist pidada võimatuks juhul, kui see on faktiliselt võimatu, näiteks olukorras, kus parandajal puudub võimalus hankida parandamiseks vajalikke varuosi. 

Samuti leiab kaubanduskoda, et lisaks oleks mõistlik seada ka ajaline piir, mille jooksul kaupadele parandamiskohustus kehtib. Ajalise piiri seadmine kauba parandatavusele on vajalik muuhulgas ka seetõttu, et aja jooksul väheneb sobilike varuosade kättesaadavus ja ka oskused konkreetset kaupa parandada. Teatud aja jooksul vähenevad nii varuosade kättesaadavus kui oskused sellise määrani, et parandamiskohustuse elluviimine nende kaupade puhul ei ole enam realistlik. Samuti ei ole parandajate jaoks mõistlik hoida oma laos aastaid varuosi, mida tegelikkuses ei pruugi kunagi vaja minna. 

Toetame ühtse vormi loomist tarbijale teabe edastamiseks parandamisteenuse osutamise kohta 
Komisjoni ettepanek näeb ette, et kui tarbija seda soovib, on kauba parandaja kohustatud talle esitama parandamise kohta käiva teabe Euroopa parandusteabe vormil. Muuhulgas tuleb sellel vormil teavitada tarbijat parandaja kontaktandmetest, parandatava kauba puudustest ja parandamise hinnast. See teave tuleb tarbijale tema soovi korral edastada enne, kui ta teeb otsuse, kas ta soovib parandamisteenust või mitte. 

Kaubanduskoda andis ministeeriumile teada, et toetab Euroopa parandusteabe vormi kehtestamist, sest see loob ühtlustatud standardi parandamisteenuse kohta andmete edastamiseks tarbijatele. Samuti toetame seda, et Euroopa parandusteabe vormi esitamine on parandajale kohustuslik vaid juhul, kui tarbija seda soovib. Kindlasti ei tohiks Euroopa parandusteabe vormi esitamine olla alati kohustuslik, sest paljudel juhtudel ei pruugi tarbija jaoks olla selle vormi esitamine vajalik ning sellisel juhul oleks tegemist parandaja jaoks täiendava ebavajaliku halduskoormusega. 

Kaubanduskoda pooldab ka komisjoni ettepanekus valitud lähenemist, mille kohaselt on Euroopa parandusteabe vormi esitamine tarbijale kohustuslik vaid nende toodete osas, millele laieneks ettepaneku kohaselt parandamiskohustus ning muudele toodetele see kohustus ei laieneks. 

Komisjoni ettepanekuga kavandatavate muudatuste jõustumisaeg ei ole käesoleval hetkel teada. Ettepanek jõustub üldises korras ehk kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Ettepaneku jõustumisel peavad liikmesriigid selle sätted enda õigusesse üle võtma kahe aasta jooksul alates ettepaneku jõustumisest. 

Tutvu ülevaatega komisjoni ettepanekust siin.