Pooled ettevõtted on valmis erivajadusega inimest tööle võtma
Ettevõtjad kinnitasid, et nad lähtuvad uue töötaja otsimisel tema oskustest, teadmistest ja kogemustest. Kui vähenenud töövõimega inimesel on vajalikud oskused, siis ollakse valmis inimest tööle võtma. Samas rõhutati, et konkreetse töö pakkumisel erivajadusega inimesele sõltub palju ka sellest, millise erivajadusega on tegemist.
Vastanute hulgas oli ka ettevõtjaid, kes ei ole valmis erivajadusega inimesi tööle võtma. Ühe olulise põhjusena mainiti seda, et ettevõtte töökeskkond ja sellega kaasnevad riskid ei võimalda erivajadusega inimesi tööle võtta. Samuti toodi välja madalat teadlikkust ehk ettevõte ei tea, millega peab arvestama erivajadusega inimese tööle võtmisel. Mitmed ettevõtted viitasid ka madalamale tööviljakusele.
Küsitlusega soovisime teada saada, miks on ettevõtted erivajadusega inimesi tööle võtnud. Töölevõtmise peamise põhjusena mainiti tööjõu puudust. Paljud vastajad tõstsid esile erivajadusega inimeste kohusetundlikkust ja korrektsust. Hulgaliselt toodi välja ka juhtumeid, kus inimese töövõime vähenes töötamise ajal ning ettevõte on jätkanud temaga töösuhet pärast töövõime vähenemist.
Riik pakub ettevõtjatele mitmeid toetuseid erivajadusega inimese tööle võtmiseks, kuid ettevõtjate teadlikkus võimalikest toetustest on suhteliselt madal. Ligi 2/3 vastanutest tõdes, et nad ei ole toetusmeetmetest midagi kuulnud. Vaid veidi üle kümnendiku vastanutest oli kursis töötukassa poolt pakutavate toetustega.
Mitmed ettevõtjad tõdesid, et nad vajaksid suuremat toetust eelkõige töötukassalt ja kohalikult omavalitsuselt. Näiteks avaldati toetust ideele, mille kohaselt võiks töötukassa esindaja minna ettevõttesse kohapeale ning anda nõu ja tutvustada toetuse saamise võimalusi seoses erivajadusega inimese tööle võtmisega. Ettevõtjad loodavad jätkuvalt ka erivajadusega töötaja lähedaste ning tugiisiku abile.