Probleemsete äriühingute asutamise piiramise tingimused peavad olema seaduses konkreetselt kirjas

Justiitsministeerium on koostanud äriregistri seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK), mille kohaselt soovitakse piirata potentsiaalselt probleemsete äriühingute asutamist. Koda toetab algatust vaid juhul, kui seadusesse on konkreetsed tingimused ja olukorrad kirja pandud, millal ettevõttele piiranguid kohaldatakse.  

Rõhku tuleb pöörata ka praegu tegutsevatele probleemsetele ettevõtetele 
Äriregistri seaduse VTK kohaselt on muudatuse eesmärgiks parandada Eesti ettevõtluskeskkonda seeläbi, et vähendatakse potentsiaalselt probleemsete äriühingute asutamist, juhtimist ja omamist. Probleemi lahendamiseks pakub VTK kahte alternatiivi: 1) ette näha täiendav asutamise tingimus, mille rakendamise kaudu vähendatakse potentsiaalselt probleemsete äriühingute asutamist, kuna vähendatakse nende isikute võimalusi luua uus äriühing, kelle käitumine ei ole olnud seaduskuulekas; 2) rakendada senisest tõhusamalt kehtivas õiguses kasutusel olevat majandustegevuskeeldu. 

Koda leidis, et äriregistri seaduse VTK eesmärk on õige ning pidas positiivseks, et käsile on võetud probleemsete ettevõtete küsimus. Rõhutasime seejuures, et oluline on tegeleda ka juba hetkel tegutsevate probleemsete ettevõtetega, mitte ainult tulevikus tekkivate probleemsete ettevõtetega. 

Muudatused ei tohi ebaproportsionaalselt piirata ettevõtlusvabadust 
Eestis kehtib ettevõtlusvabadus, kuid seejuures on mõistetav, et riik soovib piirata ettevõtlusvabadust seoses probleemsete äriühingutega, et kaitsta ausaid ettevõtteid probleemsete ettevõtete eest. Koda leidis, et piiravate meetmete rakendamine on õigustatud vaid juhul, kui seadusesse on konkreetsed tingimused ja olukorrad kirja pandud, millal ettevõttele majandustegevusekeeld pannaks või millal ei saa ühingut asutada. On oluline, et seaduses oleks väga täpselt kirjutatud meetme rakendamise tingimused, sest see tagab ettevõttetele õiguskindluse ja -selguse ning aitab vältida olukorda, kus riik hakkab ebaproportsionaalselt piirama ettevõtlusvabadust.   

Negatiivne tagajärg ei tohi kaasneda esimese rikkumisega 
Koja esitatud arvamuses tõime välja, et ettevõtetel ei tohi kaasneda negatiivne tagajärg kohe esimese rikkumisega, kuna teatud kohustuste täitmata jätmine võib näiteks sõltuvalt asjaoludest olla põhjendatud või tuleneda inimlikust eksimusest. Oluline on, et piiravaid meetmeid rakendatakse juhul, kui on näha, et ettevõte on probleemne ning ei täida oma kohustusi korduvalt. 

2024. aasta kevadel toimub eeldatav eelnõu avalik konsultatsioon ja kooskõlastamine. Muudatused jõustuvad eeldatavasti 2025. aastal. Äriregistri seaduse VTK-ga saab lähemalt tutvuda siin.