Püsime optimistlikud, kuid oleme valmis kriisi vindumiseks

Kevadiste majandusprognooside koostamise ajal oli määramatust nõnda palju, et harjumuspärastest majandusmudelitest ei olnud suurt kasu. Nüüdseks on majandusanalüütikud kindlasti targemad ja pilt selgem. Siiski ollakse täpsete arvude ja hinnangute väljaütlemisel väga ettevaatlikud ning töötatakse paralleelselt mitme stsenaariumiga.

Algselt oodatud V-kujulisest majanduse taastumisest on märkamatult saanud tunduvalt laugem U või mõne mööndusega isegi W. Taas kiirenenud viiruse levik on toonud tagasi kevadest tuttavad liikumis- ja majanduspiirangud, mis seavad majandusele lisapingeid ning pidurdavad taastumis­protsesse. Näiteks HoReCa ettevõtted, kes ootasid pikisilmi jõuluaega, et veidigi kasutatud puhvreid taastada ja selle najal talv üle elada, on pidanud pettuma, sest turiste pole endiselt ning kõrgete nakatumisnäitajate ja piirangute taustal on ka kohalike kasumlik teenindamine muutunud praktiliselt võimatuks. Paljud tuntud toitlustus- ja majutusasutused on juba olnud sunnitud oma tegevuse lõpetama ning talve süvenedes pikeneb see nimekiri ilmselt veelgi.

Päästev kevad?
Optimistlikuma stsenaariumi kohaselt taandub viiruse levik kevadel, sest tegemist on siiski gripilaadse sesoonse haigusega. Igapäevaselt kajastatav nakatunute hulga vähenemine sisendab inimestesse optimismi – piirangud leevenevad, ettevõtjad julgevad taas investeerida tuleviku rahavoogudesse ning tarbijad pääsevad igas mõttes pimeda talve kütkeist ja pöörduvad tasapisi tagasi tavapärase käitumismustri juurde. Viimase informatsiooni kohaselt võiks sel ajal oodata ka esimeste vaktsiinide saabumist, mis aitab normaalsuse taastumisele kindlasti kaasa. Esimeste seas saavad vaktsiini nii-öelda eesliinitöötajad, et tugevdada riigi võimekust pakkuda strateegiliselt olulisi teenuseid nagu tervishoid, julgeolek ja haridus. Järgmisena saavad oma osa riskirühmadesse kuuluvad inimesed ja seejärel riburada pidi kõik teised soovijad.

Pessimistlikuma stsenaariumi korral kammitseb kriisi hõng meid veel terve järgmise suve ja võib-olla ka sügise ning kergemalt saab hingata alles aasta lõpus. Põhjused võivad olla otseselt seotud haiguse levikuga, olgu selleks siis inimeste käitumisest tingitud nakatumise jätkuv kiirenemine või lihtsalt vaktsiini viibimine. Sellele lisaks või ka eraldiseisvalt võib majandust jääda rõhuma ka ettevõtjate liigne kartlikkus tuleviku suhtes, mis hoiab tagasi majanduse taaskäivitamiseks hädavajalikke julgeid otsuseid ja investeeringuid. Seni on pandeemia suuremad kannatajad olnud sesoonse iseloomuga majandusharud (turism, reisimine) ja iga lisanduva kõrghooaja (suve) vahelejäämine tähendab nii nende kui tegelikult ka majanduse kui terviku jaoks üha vaevalisemat taastumist.

Ülioodatud vaktsiin
Mõlema stsenaariumi puhul on peamise võtmetähtsusega vaktsiini saabumise aeg. Majanduse normaalne toimimine eeldab ühiskonnas stabiilsust ja majandussubjektide kindlustunnet tuleviku suhtes. Praeguseks on selge, et ilma vaktsiinita seda võitlust ei võideta. Samas tähendab lahingu pidamine reeglite ja piirangute abil majanduslikus mõttes juba ette kaotust. Vaktsiini saabumine on justkui tormiselt merelt sadamasse jõudmine – vali tuul ja vihm võivad edasi möllata, kuid kui kaks jalga on kindlalt maa peal, siis on pool võitu juba käes.

Kes võidavad, kes kaotavad?
Kindel on see, et majutus- ja toitlustussektori ettevõtete jaoks jätkub kriis veel vähemalt pool aastat ja peamiselt välisklientide teenindamisele keskendunud äride jaoks kauemgi. Sama kehtib ka kultuuri- ja meelelahutusvaldkonnas, kus liikumispiirangud, maskikohustus ja distantsihoidmine on tekitanud vajaduse täiesti teistsuguse kontseptsiooniga ürituste väljatöötamiseks. Suur küsimärk on seotud ehitus- ja kinnisvarasektoriga. Viimase kriisikogemusega võrreldes on sektori ettevõtted õnneks märksa paremini kapitaliseeritud, mistõttu ehitatakse pooleliolevad objektid tõenäoliselt lõpuni ja suuri varade kiirmüüke pole põhjust oodata. Edasine sõltub aga tugevalt majanduse üldise kindlustunde ja erasektori investeerimisjulguse taastumisest, sest riigi panus nõudluse turgutamiseks jääb seni nähtud plaanide põhjal tagasihoidlikuks.

Üks võitjaid, kui nii saab üldse öelda, on praeguses kriisis taas IT-sektor. Distantseerumise, kaugõppe ja -töö kontekstis on digilahenduste olulisus väga teravalt päevakorda kerkinud ja isegi kui sektori jooksev tellimuste portfell on üldise majanduskaose taustal mõnevõrra vähenenud, ei anna see ettevaates muretsemiseks piisavalt põhjust. Kevadel kardetud globaalsete tarneahelate massilist katkemist on seni õnnestunud vältida ja kui kaubandusteed suudetakse ka edaspidi lahti hoida, siis pääseb ka tööstussektor seekord suhteliselt kergemalt.

Kuigi majandusanalüütikutelt oodatakse alati konkreetseid arve ja kindlaid seisukohti, siis praegu ei ole ka parima tahtmise juures võimalik harjumuspärase kindlusega väita, milline stsenaarium teoks saab ja milliseks kujuneb järgmise aasta majanduskasv. Tõele au andes on seda isegi lõppeva aasta kohta veel ennatlik öelda. Üldjoontes räägime esimese stsenaariumi puhul järgmisel aastal mõne protsendisest majanduskasvust, teisel juhul aga stagnatsioonist või väikesest majanduslanguse jätkumisest. Tõde jääb ilmselt kuskile kahevahele, nagu ikka.

Kuigi majandusanalüütikutelt oodatakse alati konkreetseid arve ja kindlaid seisukohti, siis praegu ei ole võimalik harjumuspärase kindlusega väita, milliseks kujuneb järgmise aasta majanduskasv.

 Kas teadsid?

Eri institutsioonid prognoosivad Eesti majandusele 2020. ja 2021. aastaks erinevat käekäiku.

• Eesti Pank teatas tänavu septembris: eeldusel, et piirangud jäävad nii Eestis kui ka mujal vähem rangeks kui kevadel, kujuneb 2020. aasta majanduslanguseks umbes 4%. 2021. aastal kasvab majandus 0,2%. Kasvu kiirenemist on sel juhul oodata 2022. aastal.
• Rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis oodatakse 2020. aasta SKP reaalkasvuks –5,5% ja 2021. aastal 4,5%. See stsenaarium eeldab, et riikide poliitikad hoiavad ära nõudluse olulise languse viiruse mõjust otseselt mõjutamata majandussektorites, ehk majanduslangus ei muutu laiapõhjaliseks.