Rahandus ja Euroopa rohelepe ehk taksonoomiast ning kestlikkusaruandlusest

21. aprillil 2021 avaldas Euroopa Komisjon kestliku rahanduse paketi mille eesmärgiks on pakkuda vajalikku tuge, et hoogustada erainvesteeringute tegemist kestlikesse projektidesse, aitamaks pakkuda rohelises kokkuleppes sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks vajalikke suuri rahalisi vahendeid.

Pakett sisaldab järgmisi õigusakte:

• teatis „ELi taksonoomia, äriühingute kestlikkusaruandlus, kestlikkuseelistused ja usaldussuhtest tulenevad kohustused: rahandus ja Euroopa roheline kokkulepe“;
• komisjoni delegeeritud määrus, millega täiendatakse määruse (EL) 2020/852 (millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088) artiklites 10 ja 11 sätestatud kuuest keskkonnaeesmärgist kahte, ning muudetakse määrust (EL) 2019/2088 („taksonoomiamäärus“), kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid tingimuste jaoks, mille alusel konkreetne majandustegevus liigitatakse kliimamuutuste leevendamisse oluliselt panustavaks (artikkel 10) ja kliimamuutustega kohanemisse oluliselt panustavaks (artikkel 11), ning kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus kahjustab oluliselt keskkonnaeesmärke (artikkel 17). Delegeeritud määrus võeti ametlikult vastu 4. juunil 2021;
• ettepanek uue äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohta;
• finantsinstrumentide turgude direktiivi ja kindlustustoodete turustamise direktiivi alla kuuluvad muudetud delegeeritud õigusaktid. Nendega lisatakse kestlikkus teabesse, mis tuleb klientidele anda enne investeerimisotsuste tegemist;
• usaldussuhtest tulenevaid kohustusi käsitlevate delegeeritud õigusaktide ning varade valitsemist, kindlustust, edasikindlustust ja investeeringuid käsitlevate delegeeritud õigusaktide uued muudatused, et hõlmata kestlikkusalaste riskide mõju investeeringute väärtusele.

Sellega EK püüab juhtida kapitalivoogude kasutamist reaalmajanduses finantsvaldkonna reguleerimise kaudu
Kavandatavat äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohaldataks umbes 49 000 ettevõtte suhtes. Praegused kestlikkusaruandlust käsitlevad eeskirjad kehtivad ligikaudu 11 000 ettevõtte suhtes, kes peavad aru andma äriühingu kestlikkusriskidest ning mõjust inimestele ja keskkonnale. See hõlmab muu hulgas ka teavet äriühingute ülemaailmsete tarneahelate kohta sellistes küsimustes nagu sunniviisiline töö ja lapstööjõu kasutamine, ning kooskõla rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete ja raamistikega.

Uued kavandatavad aruandlusnõuded kehtiksid kõigile suurtele äriühingutele ja kõigile ELi reguleeritud turgudel noteeritud äriühingutele, välja arvatud noteeritud mikroettevõtjatele. Direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad äriühingud peaksid esitama teavet kõigi oma äritegevusega seotud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimuste kohta. Kavandatava äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiviga kavatsetakse nõuda äriühingutelt aruandlust vastavalt kohustuslikele ELi kestlikkusaruandluse standarditele, mida praegu veel ei ole. Euroopa Komisjon kehtestab need standardid delegeeritud õigusaktidega millest esimesed kavatsetakse vastu võtta 2022. aasta oktoobriks. Plaanis on töötada välja ühed standardid suurettevõtetele ja eraldi proportsionaalsed standardid VKEdele. Reguleeritud turgudel noteeritud VKEd peavad hakkama neid proportsionaalseid standardeid järgima, kuid noteerimata VKEd – valdav enamik VKEdest – võivad otsustada teha seda vabatahtlikult. Komisjon ütleb, et ta on valmis pakkuma liikmesriikidele kohandatud tehnilist tuge, et aidata ettevõtetel, eelkõige VKEdel, kestlikkusaruandeid esitada. Kavandatava äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi eesmärk on ka tagada kooskõla ELi taksonoomiamääruse kohaste aruandlusnõuete ja äriühingute kestlikkusaruandluse vahel.

Taksonoomiamäärus kohustab äriühinguid, kes kuuluvad kehtiva „muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi“ kohaldamisalasse, ja äriühinguid, kes kuuluvad kavandatava äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohaldamisalasse, esitama teatavaid näitajaid selle kohta, mil määral on nende tegevus ELi taksonoomia kohaselt kestlik (ELi taksonoomiamäärus sätestab kuus keskkonna-eesmärki: a) kliimamuutuste leevendamine, b) kliimamuutustega kohanemine, c) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, d) üleminek ringmajandusele, e) saastuse vältimine ja tõrje ning f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine). Eelkõige peavad äriühingud avalikustama, kui suur osa nende käibest, kapitalimahutustest ja tegevuskuludest tuleneb keskkonnasäästlikuks kvalifitseeruvast majandustegevusest või on sellega seotud.

Näitajad täpsustatakse eraldi delegeeritud õigusaktis, mida hakatakse kohaldama 2022. aastast. EK ütleb, et neid, (taksonoomiamäärusest tulenevaid) näitajaid võetakse täielikult arvesse äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi alusel välja töötatavates kohustuslikes aruandlusstandardites. Eelkõige hõlmavad välja töötatavad kestlikkusaruandluse standardid näitajaid, mis on kooskõlas näitajatega, millest finantsturu osalised peavad kestlikkusteabe avalikustamist finantsteenuste sektoris käsitleva määruse kohaselt aru andma. Tulemusena peaksid äriühingud esitama põhjaliku ülevaate oma kestlikkusalasest mõjust ja sõltuvusest ning Komisjon soovib, et aruandlusstandardid ei kajastaks mitte ainult äriühingu tegevuse praegust vastavust taksonoomiale, vaid ka tulevikku suunatud äriplaane.

Taksonoomiamääruse alusel kohustuslikku aruandlust kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide puhul plaanitakse kohaldada alates 2022. aasta jaanuarist ning ülejäänud nelja eesmärgi puhul alates 2023. aasta jaanuarist.

Soovitud muudatusele on mitmeid vastaseid
Kaubanduskoda on oma vastuseisu ettevõtete aruandluskoormuse suurendamisele ja kestlikkusaruande kohaldamisala laiendamisele juba avaldanud. Ka paljud teised Euroopa Liidu ettevõtjate ja tööandjate ühendused, aga ka mõnede riikide eksperdid, on EK  kavatsuste osas vägagi kriitilised. Nii näiteks märkis Saksamaa rahandusministeeriumi teadusnõukogu oma eksperdiaruandes, et juhtida kapitalivoogude kasutamist reaalmajanduses finantsmääruse abil on väga raske ja see nõuaks tuleviku reguleerimist üksikasjalike õigusaktidega ning et selline taksonoomia toob kaasa suure keerukuse ja liigsete bürokraatlike kulude ohu.