Ravimite hulgimüüjate apteegi omanikuks olemise keeld võib olla põhiseadusevastane

Kaubandus-tööstuskoja hinnangul võib 2014. aastal ravimiseaduses kehtima hakanud keeld, mille kohaselt ei tohi ravimite hulgimüüjad olla apteegi omanikud, olla põhiseadusega vastuolus. Juba tookord juhtis kaubanduskoda sellele asjaolule riigikogu tähelepanu. Kuna tänaseks pole seaduse sõnastust endiselt muudetud, pöördus koda taaskord riigikogu sotsiaalkomisjoni poole analüüsimaks selle keelu õiguspärasust. 

2014. aastal muudeti ravimiseaduses paragrahvi 42 lõike 5 sõnastust, mille järgi keelati ravimite hulgimüüjatel olla samal ajal ka jaemüüja ehk apteegi omaniku rollis. Siiski anti üleminekuaeg nendele hulgimüüjatele, kes omasid üldapteegi tegevusluba enne 9. juunit 2014. Üleminemineku aeg anti 9. aprillini 2020.

Juba vahetult peale seaduse muudatuste jõustumist tekkis meil kahtlus, kas selline keeld on ikka põhiseadusega kooskõlas. Tookord pidasime vajalikuks, et riik analüüsiks, kas eelnevalt mainitud ravimiseaduse sätted on kooskõlas põhiseaduses sõnastatud ettevõtlusvabaduse, omandiõiguse, võrdsuspõhiõiguse, õiguskindluse ja õiguspärase ootuse osas.

Kuna möödunud on kolm aastat ning ravimiseaduses oleva keelu sõnastust pole endiselt muudetud, siis pöördusime taaskord riigikogu sotsiaalkomisjoni poole ning soovisime teada, kas riigikogu, mõni ministeerium või muu isik on teinud põhiseaduslikkuse analüüsi ravimiseaduse § 42 lõike 5 kohta. Kui selline analüüs on olemas, siis palusime selle meile tutvumiseks edastada. Kui vastavat analüüsi ei ole tehtud, siis soovime teada, miks ei ole analüüsi tegemist vajalikuks peetud. 

Koja kirja riigikogu sotsiaalkomisjonile saab lähemalt lugeda SIIN.
2014. aastal tehtud pöördumisega riigikogu poole saad tutvuda SIIN.