Riigi rohepöörde tegevuskava näitab kätte tegevussuunad, kuid täit selgust ei too

Riigikantselei eestvedamisel on valminud riigi rohepöörde tegevuskava, mis näeb järgnevaks kolmeks aastaks ette riigi tegevused rohepöörde elluviimiseks. Koja esitas riigikatseleile tegevuskava kohta 30 tähelepanekut.  

Rohepöörde elluviimiseks on vaja kliimaseadust 
Kaubanduskoda on rohepööret toetaval seisukohal. Siiski rõhutasime riigikantseleile saadetud kirjas, et rohepöörde elluviimisel tuleb arvestada enam ja teadlikumalt ka selle praktiliste mõjudega inimeste ja ettevõtete tegevusele. 

Ühe suure puudusena tegevuskava puhul tõime välja, et tegevuskava ei sisalda informatsiooni tegevuskavas välja toodud tegevuste elluviimise rahalise kulu osas. Sellest tulenevalt tegi koda ettepaneku lisada iga plaanitava meetme juurde kasvõi umbkaudne hinnang, kui palju raha kulub iga tegevuskavas ette nähtud tegevuse elluviimiseks ning kui suures ulatuses plaanib riik neid tegevusi rahastada riigieelarvest.  

Tõime ka välja, et meie hinnangul võiks tegevuskava sisaldada ka kliimaseaduse loomist, mis sätestaks erinevad reeglid ja piirangud kliimamuutuste leevendamiseks või nende ärahoidmiseks. Kõigi kliimamuutuste leevendamisega seotud nõuete koondamine ühte õigusakti muudaks nõuded ka ettevõtjatele lihtsamini jälgitavaks ning annab ettevõtjatele suurema kindlustunde edaspidiseks tegevuseks. 

Võtmevaldkond on energeetika, kuid tähtsaid teemasid on rohepöörde kavas teisigi 
Energeetika valdkonnas on Eesti suurim energeetikasektori väljakutse tegevuskava kohaselt lähiaastatel kliimaneutraalsusesse panustava energiasüsteemi kujundamine. Eesti eesmärk on aastaks 2030 toota taastuvatest allikatest elektrit sama palju, kui on riigisisene tarbimine. See tähendab, et aastaks 2030 on 65 protsenti kogu Eestis toodetavast energiast pärit taastuvatest allikatest.  

Kaubanduskoda on seisukohal, et energeetika on rohepöörde puhul võtmetähtsusega valdkond, sest selle valdkonna mõjud puudutavad otseselt või kaudselt pea kogu ettevõtlust eeskätt energia hinna näol. Eriti tähtsaks peame, et tuule-, aga ka päikeseenergia tootmisega alustamine oleks võimalikult lihtne. Kaubanduskoja hinnangul peaks riik soodustama laenu võtmist taastuvenergia tootmiseks vajaliku võimekuse loomiseks. Samuti leiame, et tähelepanu tuleks pöörata tuuleenergia tootmise lubade kiiremale väljastamisele ning energiasalvestussüsteemide rajamisele, seda eriti rannikul ja saartel, kus on suur taastuvenergia tootmise potentsiaal.  

Kaubanduskoda ei ole kindel, kas rohepöörde korral saab olema tagatud esiteks elektrienergia alatine olemasolu ning teiseks selle kättesaadavus mõistliku hinna eest. Seetõttu tuleks tähelepanu pöörata muu hulgas sellele, et meil oleks igal ajal piisavas koguses saadaval ka juhitavaid elektritootmisvõimsusi, mis tagavad elektri varustuskindluse ajal, mil taastuvenergiat toota pole võimalik.  

Õiglase ülemineku valdkonnas on tegevuskava kohaselt suurim väljakutse õiglase ülemineku tagamine lisaks põlevkivitööstusele ja Ida-Virumaale ka ülejäänud valdkondades ja piirkondades. Nende puhul on oluline hinnata, millised sektorid ja piirkonnad vajavad õiglase ülemineku jaoks riigi tuge. 

Riigikantseleile saadetud kirjas tõime välja, et kriitiliselt tuleks üle vaadata õiglase ülemineku raames Ida-Virumaale tehtavate investeeringute eesmärk. Praegu on selle raames tegevuskavas kavandatud mitmeid toetusi teadus- ja arendustegevuse tarbeks, kuid on küsitav, kas ja kui palju on sellest abi Ida-Virumaa piirkonna ja seal elavate inimeste elujärje parandamisel, mis peaks olema õiglase ülemineku raames antavate toetuste tegelik eesmärk. Näiteks võiks toetada ettevõtluse arendamist sellistes valdkondades, kuhu on potentsiaali tööle asuda endistel põlevkivitööstuse töötajatel. Samuti tuleks toetada sellistes valdkondades tegutsevatele ettevõtetele vajaliku oskustööjõu väljakoolitamist Ida-Virumaal.  

Ruumiplaneerimise ja hoonete valdkonnas on tegevuskava kohaselt peatähelepanu elamufondi energiatõhusaks renoveerimise tempo kiirendamisel nii era- kui ka avalikus sektoris. See on oluline energiatõhususe suurendamiseks, imporditavast kütusest energiasõltumatuse tagamiseks ja olemasoleva elukeskkonna igakülgseks moderniseerimiseks. 

Kaubanduskoda andis teada, et peame väga oluliseks hoonete rekonstrueerimist energiatõhususe suurendamiseks. Samas oleme saanud selles valdkonnas tegutsevatelt ettevõtjatelt tagasisidet, et mitmete paneelmajade puhul võib nende rekonstrueerimisest mõistlikumaks osutuda nende lammutamine ning uute ja energiatõhusate hoonete ehitamine.  

Transpordi ja liikuvuse valdkonna peamine fookus on vastavalt tegevuskavale transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamisel, et aidata kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele 2050. aastaks. 

Koda näeb suuri probleeme ühistranspordi liinide korralduses. Näiteks on Tallinna puhul nii ühistranspordi liinid kui ka sõidugraafikud ajast maha jäänud ning ei vasta enam tänapäeval inimeste vajadustele. Selle tulemusena on linnasiseselt punktist A punkti B ühistranspordiga liikumiseks kuluv aeg oluliselt pikem kui seda vahemaad autoga läbides. Seetõttu ei soovigi paljud inimesed tänasel päeval ühistransporti kasutada.  

Teadmismahuka ja konkurentsivõimelise rohemajanduse valdkonnas tuleb tegevuskava kohaselt keskenduda Eesti majanduse pikaajalise konkurentsivõime tagamisele kliima- ja keskkonnaeesmärkide ning nendest tulenevate muutuste kontekstis. See on Eesti ettevõtlussektorile oluline väljakutse, kuid annab samas hea võimaluse uute ärimudelite loomiseks. 

Kõige olulisemaks tegevuseks peab koda selles valdkonnas rohepöörde vajadustele vastava hariduse ja oskuste arendamisse panustamist. Rohepöörde edukaks elluviimiseks on vajalik ka ettevõtete vaheline koostöö. Riik peaks soodustama igasugust ettevõtjate vahelist koostööd rohepöörde elluviimise teemadel, näiteks korraldama erinevaid arutelusid, kus osalevad ka riigiametite esindajad ning kus ettevõtjad saavad rääkida oma vajadustest ja muredest seoses rohepöördega.  

Ringmajanduse ja jäätmete valdkonnas on tegevuskava kohaselt lähiaastate suurimaks väljakutseks tagada ringmajanduse põhimõtete integreerimine kõikidesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse ja tegevustesse. 

Koja hinnangul ei ole tegevuskavas sisalduvad tegevused piisavad selleks, et olukord jäätmemajanduse korralduses paraneks. Samuti tõime välja, et ettevõtjad ootavad ringmajanduse osas riigilt konkreetseid juhiseid ja teavitusi tegevuste osas.  

Tutvu ülevaatega riigi rohepöörde tegevuskavast siin.