Riigihangete seadus põrus riigikogus

Uut seadust on menetletud kaua, kuid lõpuks juba kuju võtnud eelnõusse lisati viimasel hetkel alltöövõtjate kaitse regulatsioon, mis tekitas oma läbimõtlematuse tõttu huvigruppides üksmeelset vastuseisu ja sai ka riigikogus palju kriitikat. Seetõttu peame vastuolulise sisuga eelnõu läbikukkumist pigem positiivseks.

Palju vaidlusi põhjustanud eelnõu on riigikogu menetluses olnud juba alates 2016. aasta kevadest, menetluse venimise tõttu on Eesti rikkunud juba ka Euroopa Liidu hankedirektiivide ülevõtmise tähtaega. Alles tänavu aprillis teisele lugemisele jõudnud eelnõusse lisandus viimasel hetkel alltöövõtjate kaitse regulatsioon, mis seab hankijatele märkimisväärse kontrollikohustuse ehitushangetes osalevate alltöövõtjate suhtes. Lisatud sätted tooks muuhulgas kaasa halduskoormuse ja -kulude tõusu nii hankijatele kui pakkujatele ning seaks ohtu hankelepingute tähtaegse täitmise. Kuna regulatsiooni rakendamist ja mõjusid piisavalt ei analüüsitud, tekitas ootamatu muudatus kõikides huvigruppides üksmeelset vastuseisu. 

Meie hinnangul on uue riigihangete seaduse eelnõus mitmeid muudatusi, mis aitavad muidu keerulist hankemenetlust senisest tõhusamaks muuta. Läbimõtlemata kohustuste ja nõuete lisamine eelnõusse võib aga uue seaduse positiivseid mõjusid märkimisväärselt kahandada, mistõttu on meil hea meel, et eelnõu sellisel kujul vastu ei võetud. Jälgime edasisi arenguid suure huviga ning loodame peatselt näha vastuvõetud seadust, mis tervikuna riigihangete läbiviimist efektiivsemaks muudab.