Riigihankemenetluste kord võiks olla ausam ja läbipaistvam
Koda avaldas arvamust riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu osas, mis on nüüdseks jõudnud Riigikogu menetlusse. Eelnõuga soovib riik lahendada praktilisi probleeme, mis on riigihangete puhul esile tõusnud. Koda esitas Riigikogule 6 muudatusettepanekut, mis on peamiselt seotud õiglase konkurentsi ning suurema läbipaistvuse loomisega pakkujatele.
Koda seisab ausa konkurentsiolukorra eest riigihankemenetlustes
Oma seekordses arvamuses tõi koda välja mitmeid kitsaskohti pakkujate ja eeskätt ausate pakkujate huvide kaitseks, mida olime ka eelnõu varasemates etappides esitanud, ent mille osas eelnõu algatajad polnud meie arvamust kuulda võtnud. Muuhulgas väljendasime seisukohta, et majandusaasta aruannete korduv õigeaegselt esitamata jätmine võiks olla üheks riigihankemenetlusest kõrvaldamise aluseks, kuna praktikas on probleemiks olnud see, et riigihankeid võidavad ettevõtted, kes pole aastaid majandusaasta aruandeid esitanud või pole esitanud neid tähtaegselt.
Majandusaasta aruannete korduv esitamata jätmine riigihankemenetlustest kõrvaldamise alusena täidaks ettevõtluskeskkonna jaoks kaht olulist eesmärki. Esiteks aitaks see kaasa majandusaasta aruannete esitamise kohustuse täitmisele. Teiseks muudab see ka ausamaks konkurentsi riigihankemenetlustes nii selles mõttes, et enam ei saaks ausate ettevõtjatega võrdsetel alustel konkureerida ettevõtjad, kes on varasemalt jätnud korduvalt õigeaegselt täitmata majandusaasta aruande esitamise kohustuse, aga ka selles mõttes, et majandusaasta aruanne on heaks indikatsiooniks hankijale, hindamaks pakkuja tegelikku majanduslikku olukorda ning seeläbi ka mitmesuguseid võimalikke riske hankijale.
Eelnevaid aspekte silmas pidades tegi koda ettepaneku muuta riigihangete seadust selliselt, et hankija võib riigihankemenetlusest kõrvaldada ka pakkuja, kes on varasemalt jätnud korduvalt õigeaegselt esitamata majandusaasta aruande.
Lahendamist vajavad probleemid seoses riigihangete läbipaistvusega
Koda näeb probleeme selles, et paljud hankijad ei avalda hanke eeldatavat maksumust. See aga loob olukorra, kus ühelt poolt on hankijal väga lihtne lükata kõik saabunud pakkumised tagasi, põhjendades seda pakkumuse liiga kõrge maksumusega. Teisalt vähendab see ka pakkujate huvi riigihangetel osaleda, kuna sellises olukorras on keeruline hinnata, milline peaks olema pakkumuse maksumus, et see oleks konkurentsivõimeline. Tulenevalt neist probleemidest tegi Koda ettepaneku muuta riigihangete seadust selliselt, et selle kohaselt oleks kõigi pakkumuste tagasilükkamine hankija poolt pakkumuste liiga kõrgele maksumusele viidates lubatud vaid juhul, kui hanke orienteeruv maksumus on eelnevalt avaldatud.
Samuti näeme ühe võimalusena läbipaistvuse suurendamiseks minikonkursside osas seda, kui hankijad oleksid kohustatud avalikustama raamlepingute raames tehtavate minikonkursside lõplikud tulemused samadel alustel riigihangetega, kuna nimetatud minikonkursid võivad vahel mitmekordselt ületada riigihanke piirmäära. See annab pakkujatele edaspidiseks ka teadmise sellest, millised on hankija ootused pakkumistele ning seda informatsiooni saavad pakkujad arvesse võtta tulevikus tehtavate pakkumuste puhul. Sellest tulenevalt tegi koda ka ettepaneku muuta riigihangete seadust selliselt, et see kohustaks teavitama raamlepingu osapooli minikonkursi raames tehtud otsustest ja eduka pakkumuse eelistest.
Eelnõu kohaselt jõustub enamik eelnõus sisalduvaid muudatusi 1. aprillil 2022. Mõned eelnõu punktid jõustuvad eelnõu kohaselt 15. jaanuaril 2023.