Riigikogu võttis vastu julgeolekumaksu seaduse
Riigikogu võttis 11. detsembril vastu julgeolekumaksu seaduse, mille kohaselt koosneb uus maks kolmest osast: 2% käibelt alates 2025. aasta 1. juulist, 2% ettevõtete kasumilt alates 2026. aasta 1. jaanuarist ja 2% eraisikute tuludelt alates 2026. aasta 1. jaanuarist.
Käibemaksumäär tõuseb 24%-ni
2025. aasta 1. juulist tõuseb julgeolekumaksu ühe osana käibemaksumäär 2 protsendipunkti ehk praeguselt 22%-lt 24%-ni. Alates 2029. aasta 1. jaanuarist langeb käibemaksumäär tagasi 22%-ni.
Äriühingu kasumit maksustatakse 2%-lise julgeolekumaksuga
Kui täna kehtib põhimõte, et äriühing peab kasumi pealt maksma tulumaksu üksnes siis, kui äriühing jaotab dividende, siis alates 2026. aasta 1. jaanuarist tuleb äriühingul tasuda julgeolekumaksu majandusaasta kasumilt enne tulumaksustamist. Maksumäär on 2%.
Koja ettepanekul on julgeolekumaksu seadusesse lisatud täpsustus, et konsolideeritud majandusaasta aruande korral tuleb aluseks võtta emaettevõtja konsolideerimata kasumiaruande kasum.
Äriühingul on lubatud vähendada majandusaasta maksueelset kasumit teiselt äriühingult saadud dividendi võrra tingimusel, et maksueelne kasum sisaldab dividendi, mille aluseks olev kasum on julgeolekumaksuga või välisriigis tulumaksuga maksustatud ja mis on saadud selliselt äriühingult, kelle aktsiatest, osadest või häältest kuulus maksumaksjale dividendi saamise ajal vähemalt 10%. Kui majandusaasta maksueelse kasumi hulgas on kapitaliosaluse meetodil kajastatud tütar- või sidusettevõtja kasum või kahjum või investeeringu üles- või allahindlusest tekkinud kasum või kahjum, mis on tütar- või sidusettevõtja tasandil maksustatud julgeolekumaksuga või välisriigis tulumaksuga, tuleb arvata nimetatud kasum maksueelsest kasumist maha või liita nimetatud kahjum maksueelsele kasumile.
Lisaks on äriühingul lubatud maksueelsest kasumist maha arvata äriühingu välisriigis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasum, kui äriühingu maksueelne kasum sisaldab seda.
Äriühing peab maksma julgeolekumaksu maksu- ja tolliameti pangakontole avansilise maksena iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks. Kui majandusaasta kattub kalendriaastaga, siis tuleb avansilised maksed tasuda 10. märtsiks, 10. juuniks, 10. septembriks ja 10. detsembriks. Seadus näeb ette, et äriühing peab samaks ajaks esitama maksu- ja tolliametile maksudeklaratsiooni eelmise kvartali avansilise makse kohta.
10. septembril ja 10. detsembril makstava avansilise makse aluseks on üks neljandik eelmise majandusaasta maksueelsest kasumist, kuid 10. märtsil ja 10. juunil makstava avansilise makse aluseks on üks neljandik üle-eelmise majandusaasta maksueelsest kasumist, kuna eelmise majandusaasta kasum ei ole veel teada. Kui aga eelmise majandusaasta aruanne on selleks ajaks juba esitatud, siis tuleb lähtuda esitatud aruandest.
Kuna 2025. aasta maksueelne kasum selgub majandusaasta aruande kasumiaruandest, mille esitamise tähtaeg on enamikel juhtudel 30. juuni 2026, ei saa 2026. aasta avansiliste maksete suurust arvutada enne 1. juulit 2026. Seega tuleb äriühingul maksta 2026. aastal ainult kaks avansilist makset kolmanda ja neljanda kvartali 10. kuupäevaks, kuid avansilise makse aluseks on pool 2025. aasta maksueelsest kasumist, mitte üks neljandik kasumist nagu järgnevatel aastatel.
Erandina tuleb krediidiasutustel, kindlustusandjatel ning äriühingutel, kel on seadusest tulenev kohustus arvutada konsolideerimata kasumit kord kvartalis, tasuda avansilisi makseid eelmises kvartalis teenitud kasumi alusel, mitte eelmisel või üle-eelmisel aastal teenitud kasumi alusel.
Kui tegemist on alustava äriühinguga, siis ei pea äriühing maksma julgeolekumaksu avansilisi makseid esimese maksustamisperioodi (majandusaasta) ja teise maksustamisperioodi esimese poole kestel, kuna puudub eelmise majandusaasta kasum, mille alusel avansilise makse suurust arvutada.
Kui äriühingul on majandusaasta aruanne tähtajaks esitamata, siis tuleb avansilist makset tasuda viimase esitatud majandusaasta aruande maksueelse kasumi alusel.
Äriühing peab deklareerima maksu- ja tolliametile majandusaastal teenitud julgeolekumaksuga maksustatava kasumi ning tasuma sellelt julgeolekumaksu hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks. Kui majandusaasta on kalendriaasta, siis on deklaratsiooni esitamise tähtaeg 10. september. Esimene julgeolekumaksu deklaratsioon tuleb esitada 2027. aastal 2026. aasta kasumi kohta.
Äriühing võib tasumisele kuuluvast julgeolekumaksust maha arvata avansilised maksed. Maha saab arvata ka jooksval kalendriaastal makstud avansilised maksed ulatuses, milles neid pole varem maha arvatud. Enammakstud avansilised maksed kannab maksu- ja tolliamet äriühingu ettemaksukontole hiljemalt järgmise majandusaasta kümnenda kalendrikuu 10. kuupäevaks.
Eraisikute tulumaksumäär tõuseb 24%-ni
Julgeolekumaksu ühe osana tõuseb 2026. aasta 1. jaanuaril 2 protsendipunkti ka tulumaksumäär eraisiku tuludele. Kõrgem tulumaksumäär kohaldub näiteks palgale, pensionile, maksustatavatele toetustele, pangahoiuse intressidele, välisriigist saadud palgale, mis on Eestis tulumaksuvaba, välisriigist saadud dividendile, kinnisvara ja muu vara müügil saadud kasule, väärtpaberite müügil saadud kasule (investeerimiskontolt välja võetud kasu ja väärtpaberite kasu sarnaselt tulumaksuga maksustamisele) ning kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügil saadud kasule ilma mahaarvamisteta.
Julgeolekumaksust on vabastatud juriidilise isiku tulumaksuga maksustatud väljamaksed, näiteks Eesti äriühingult saadud dividend, mis on maksustatud tavamääraga 22/78, erisoodustused ja kingitused.
Praegu on eraisikute tulumaksumäär 20%, 2025. aastast tõuseb see 22%-ni ning 2026. aasta algusest on tulumaksumäär 24%.
Sarnaselt muu eraisiku tuluga maksustatakse julgeolekumaksuga ka see tulu, mis on kantud ettevõtluskontole. See tähendab, et ettevõtlustulu maksumäär suureneb ajutiselt samuti 2 protsendipunkti võrra ehk on alates 2026. aasta 1. jaanuarist 22%, kui ettevõtluskonto omanik ei ole liitunud kogumispensioniga.
Julgeolekumaks kehtib 3 aastat
Julgeolekumaks kehtib 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2028. Erandina kehtib kõrgem käibemaksumäär 2025. aasta 1. juulist kuni 2028. aasta lõpuni. 2029. aastal langeb nii käibemaksu- kui ka tulumaksumäär 2 protsendipunkti võrra.
Kui sul tekib küsimusi julgeolekumaksu kohta, siis võta ühendust koja juristidega aadressil juristid@koda.ee.
Riigikogus vastu võetud julgeolekumaksu seadusega saad tutvuda siin.