Riik ei peaks oma tuumikülesannete täitmise eest koguma ettevõtjatelt täiendavat tasu
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit andsid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile teada, et on vastu riigi plaanile kehtestada sideettevõtjatele täiendav regulaatortasu eesmärgiga tagada lisarahastus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
Ettevõtlusorganisatsioonidele valmistab tõsist muret viimaste aastate trend, kus riik soovib oma tuumikülesannete täitmise, sh järelevalve teostamise jätta erasektorile või panna erasektorit riigi tuumikülesannete täitmise eest täiendavalt maksma. Näiteks 2022. aasta alguses jõustusid konkurentsiseaduse muudatused, mis panid teatud ettevõtjatele kohustuse tasuda järelevalvetasu, millest rahastatakse Konkurentsiameti ülesannete täitmist.
Nüüd soovitakse sideettevõtjatele panna täiendava tasu maksmise kohustus. Nimelt tuli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium hiljuti välja elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusega, milles sisaldus muu hulgas idee kehtestada sideettevõtjatele sideteenuste käibel põhinev regulaatortasu eesmärgiga tagada lisarahastus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
Regulaatortasu kehtestamise järele puudub mõjuv põhjus
Ministeerium on toonud välja loetelu ülesannetest ja investeeringutest, mida soovitakse regulaatortasuga katta. Näiteks soovitakse lisarahastuse abil parandada raadiosageduste pikaajalist planeerimist nii Eestis kui rahvusvahelisel tasemel, tõsta võimekust side toimepidevuse kriisijuhtimisel ja kriisideks ettevalmistamisel ning suurendada regulaatori osalemist rahvusvahelistes sideorganisatsioonide töös.
Ettevõtlusorganisatsioonid ei ole saanud sideettevõtjatelt ega ka teistelt isikutelt tagasisidet, et sideregulaatori töös esineks olulisi võimelünki. Seetõttu ei ole vajalik suunata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile täiendavaid ressursse. Kui amet näeb, et sideregulaatorile tuleb eraldada lisaressurssi, siis tuleb seda teha ameti sisemiste ressursside ümberjaotamise teel või muuta olemasolevate teenuste osutamine efektiivsemaks, näiteks kasutades senisest rohkem erinevaid digilahendusi.
Riik ega ka ettevõtjad ei peaks praeguses riigieelarve olukorras rahastama kõiki tegevusi, mida asutused soovivad täita, vaid üksnes neid tegevusi, mis on ühiskonnale äärmiselt vajalikud. Praeguse teadmise põhjal ei ole aga sideregulaatori täiendav rahastamine hädavajalik.
Arvestades asjaolu, et sideettevõtjad juba maksavad väga suures mahus riigile makse ning tasuvad ka mitmeid eritasusid (sh näiteks raadiosageduste ja numeratsiooni riigilõive), siis selle arvelt on võimalik vajaduse korral suurendada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti rahastamist. Seega on mõistlik ja õiglane, et sideregulaatorit rahastatakse jätkuvalt läbi maksutulude riigieelarvest.
Uue tasu kehtestamisega suureneks ka avaliku sektori töötajate arv
Ministeeriumi plaani kohaselt suureneks regulaatortasu kehtestamise järel sideregulaatori teenistuskohtade arvu 12 võrra ehk ametikohtade arv kasvab võrreldes tänasega rohkem kui 70 protsenti. Lisaks suurenevad ka tegevuskulud ca 700 000 euro võrra aastas.
Riik peab praeguses olukorras vähendama avaliku sektori töötajate arvu, mitte suurendama. On oht, et avaliku sektori töötajate arvu kasv soodustab edaspidi ülereguleerimist ja bürokraatia jätkuvat kasvu Eestis, ohustades seeläbi veelgi Eesti majanduse konkurentsivõimet.
Uue tasu kehtestamine vähendab ka teiste ettevõtete kindlustunnet
Kui sideettevõtjatele kehtestatakse regulaatortasu maksmise kohustus, siis see tekitab ka teistes valdkondades tegutsevates ettevõtjates ebakindlust, sest pole teada, mis on järgmine valdkond, kus kehtestatakse kergekäeliselt järjekordne järelevalvetasu, regulaatortasu või muu sarnane tasu või lisakoormis. Lisaks kordasime ministeeriumile oma varasemat sõnumit, et majanduslanguse ajal ei ole mõistlik kehtestada uusi makse või tasusid.