Roheliseks muutuv Euroopa

Euroopa Komisjoni teatis „Euroopa roheline kokkulepe“ on Brüsselile omases kõrgelennulises stiilis ja suuri sõnu kasutades koostatud strateegiadokument, milles esitatakse kliimaneutraalsuse saavutamiseks, metsade ja ookeanide saastamise ja hävingu peatamiseks ning Euroopa majanduse ümberkujundamiseks peamiste poliitikasuundade ja -meetmete esialgne tegevuskava.  

Tegemist on (leppe sõnutsi) uue majanduskasvu strateegiaga, mille eesmärk on muuta Euroopa Liit (EL) õiglaseks ja jõukaks ning nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada EL-i looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest. 

Kuna lepe on tõepoolest laiaulatuslik ja kõikehõlmav, siis kõikide selle aspektide käsitlemine nõuaks kogu Teataja ruumi ja enamgi veel. Alljärgnevalt toon välja ja tutvustan just neid valdkondi, kus plaanid on tähtaegadega seotud.  

Kõrgemad kliimaeesmärgid  
Juba varem on välja hõigatud, et EL-i kliimaneutraalsus tuleb saavutada aastaks 2050. Käsitletav lepe näeb ette, et Euroopa Komisjon (edaspidi: komisjon) esitab 2020. aasta märtsiks ettepaneku esimese Euroopa kliimaseaduse kohta. Selles soovitakse sätestada 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk EL-i õiguses ja tagada, et kõik sektorid täidaksid oma osa. 2020. aasta suveks esitab komisjon kava, millega seatakse eesmärk vähendada 2030. aastaks EL-i kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 50% võrreldes 1990. aasta tasemega ja liikuda 55% suunas.  

Selleks vaatab komisjon 2021. aasta juuniks läbi kõik kliimapoliitika vahendid, mida vajaduse korral muudetakse. See hõlmab heitkogustega kauplemise süsteemi, sh selle võimalikku laiendamist uutele sektoritele, liikmesriikide eesmärke vähendada süsteemi mittekuuluvates sektorites heitkoguseid ning maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust käsitlevat määrust. Soovitakse tagada tõhus CO2-heite maksustamine kogu majanduses.  

Energia 
Esikohale tuleb seada energiatõhusus. Tuleb luua elektrienergiasektor, mis põhineb suures osas taastuvatel energiaallikatel, ja lisaks lõpetada lühikese aja jooksul järk-järgult söe kasutamine ning vähendada gaasi süsinikuheidet.  

Oluline on tagada, et Euroopa energiaturg oleks täielikult integreeritud, omavaheliste ühendustega varustatud ja digiteeritud, järgides samas tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet. Üleminek puhtale energiale peaks kaasama tarbijaid ja tooma neile kasu. Tähtis on suurendada avamere tuuleenergia tootmist, tuginedes liikmesriikide piirkondlikule koostööle.  

Komisjon esitab 2020. aasta keskpaigaks meetmed aruka integreerimise saavutamiseks. Hõlbustatakse gaasisektori süsinikuheite vähendamist, milleks muuhulgas suurendatakse toetust vähese süsinikuheitega gaaside väljaarendamisele, töötatakse välja tulevikku suunatud vähese süsinikuheitega gaasituru korraldus ning võetakse meetmeid seoses energiasektorist pärit metaaniheitega.  

Ringmajandus 
Komisjon võtab 2020. aasta märtsis vastu EL-i tööstusstrateegia, et tulla toime kahekordse ülesandega – rohelise üleminekuga ja digiüleminekuga. Ringmajanduse tegevuskavaga soovitakse toetada kõigi toodete ringluspõhist kavandamist ühisest metoodikast ja põhimõtetest lähtudes. Selles seatakse ringlussevõtus esikohale materjalide vähendamine ja korduskasutamine. Edendatakse uusi ärimudeleid ja kehtestatakse miinimumnõuded, et hoida ära keskkonnakahjulike toodete laskmist EL-i turule. Tugevdatakse ka laiendatud tootjavastutust.  

Kui ringmajanduse tegevuskava puudutab kõiki sektoreid, siis peamised jõupingutused keskendatakse eelkõige ressursimahukatele sektoritele, nagu tekstiili-, ehitus-, elektroonika- ja plastisektor. Plasti puhul soovib komisjon võidelda tahtlikult lisatud mikroplasti ja plasti tahtmatu keskkonda sattumise vastu, näiteks tekstiili ja rehvide kulumise tõttu.  

Komisjon töötab välja nõuded, millega tagatakse, et kõik EL-i turul olevad pakendid on 2030. aastaks majanduslikult tasuval viisil taaskasutatavad ja ringlusse võetavad. Samuti töötatakse välja biolagunevat ja bioressursipõhist plasti käsitlev õigusraamistik. Ellu viiakse ühekordselt kasutatavat plasti käsitlevad meetmed.  

Kestlikul tootepoliitikal on ka potentsiaal jäätmeid märkimisväärselt vähendada. Kui jäätmete tekkimist ei ole võimalik ära hoida, tuleb nende majanduslik väärtus taastada ning vältida või minimeerida nende mõju keskkonnale ja kliimamuutustele. Selleks on vaja uusi õigusakte, sealhulgas ülepakendamise ja jäätmetekke vastaseid eesmärke ja meetmeid.  

Ringmajanduse tegevuskavas analüüsitakse ka nn parandamisõiguse vajadust ja piiratakse seadmete, eelkõige elektroonikaseadmete kavandatud vananemist. Komisjon kaalub õiguslikke nõudeid, et edendada teiseste toorainete turgu kohustusliku ringlusse võetud koostise kehtestamisega (nt pakendite, sõidukite, ehitusmaterjalide ja patareide puhul).  

Jäätmekäitluse lihtsustamiseks kodanike jaoks ja ettevõtjatele puhtamate teiseste toorainete tagamiseks esitab komisjon ettepaneku jäätmete liigiti kogumise EL-i mudeli kohta – EL peaks lõpetama oma jäätmete ekspordi väljaspoole EL-i ning vaatab seetõttu läbi jäätmesaadetisi ja ebaseaduslikku eksporti käsitlevad eeskirjad.  

Tööstus  
EL-i tööstus vajab nn kliima- ja ressursivaldkonna eestvedajaid, et välja töötada peamistes tööstussektorites läbimurdetehnoloogia esimesed kaubanduslikud rakendused. Prioriteetsed valdkonnad on muuhulgas puhas vesinik, kütuseelemendid jm alternatiivkütused, energia salvestamine ning süsinikdioksiidi kogumine, säilitamine ja kasutamine. Oluline on edendada uusi koostöövorme tööstusega ja investeeringuid strateegilistesse väärtusahelatesse.  

Komisjon jätkab akude strateegilise tegevuskava rakendamist ja toetab Euroopa akuliitu. Komisjon esitab 2020. aasta oktoobris õigusakti ettepaneku, et tagada ohutu, ringluspõhine ja kestlik väärtusahel kõigi akude jaoks, sh elektrisõidukite kasvava turu varustamiseks. 

5 aasta pärast oodatakse Euroopa teedele 13 miljonit heiteta ja vähese heitega sõidukit, mis vajavad miljon laadimisjaama ja tanklat. 

Ehitus 
Hoonete ehitamine, kasutamine ja renoveerimine nõuab märkimisväärses koguses energiat ja mineraalseid tooraineid (nt liiv, kruus, tsement). Kogu tarbitavas energias on hoonete osakaal 40%. Praegu on hoonefondi renoveerimise aastane määr liikmesriikides 0,4–1,2%. See peab vähemalt kahekordistuma. Komisjon teeb ettepaneku töötada tänavu koos sidusrühmadega välja uus renoveerimisalgatus.  

Transport  
Kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb transpordist pärinevat heidet vähendada 2050. aastaks 90%. See puudutab kõiki transpordiliike. Kasutajate praeguste liikumisharjumuste asemele tuleb pakkuda taskukohasemaid, paremini juurdepääsetavaid, tervislikumaid ja puhtamaid alternatiive. Seda ülesannet ja kõiki heiteallikaid käsitletakse komisjoni tänavu vastu võetavas säästva ja aruka liikuvuse strateegias.  

Oluline osa praegu 75% ulatuses mööda maanteed toimuvast sisemaisest kaubaveost peaks minema üle raudteele ja siseveeteedele. Selleks on vaja meetmeid nende paremaks haldamiseks ja läbilaskevõime suurendamiseks, mille kohta teeb komisjon ettepaneku 2021. aastal.  

Fossiilkütuste kasutamise toetamine peab lõppema ning energia maksustamise direktiivi läbivaatamise raames uurib komisjon põhjalikult praegusi maksuvabastusi (sh lennuki- ja laevakütuste puhul).  

Samuti teeb komisjon ettepaneku kaasata Euroopa heitkogustega kauplemisse ka merendussektor ja vähendada lennuettevõtjatele tasuta eraldatavaid EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühikuid. EL peaks samal ajal kiirendama säästvate alternatiivsete transpordikütuste tootmist ja kasutuselevõttu. 2025. aastal on Euroopa teedele oodatava 13 miljoni heiteta ja vähese heitega sõiduki jaoks vaja ligikaudu miljonit avalikku laadimisjaama ja tanklat. Nende paigaldamise toetuseks käivitab komisjon võimalikult kiiresti uue rahastamiskonkursi. 

Metsad ja mürgivaba keskkond 
Kliimaneutraalsuse ja tervisliku keskkonna saavutamiseks peab EL-i metsade kvaliteet paranema ja nende pindala suurenema. Mürgivaba keskkonna loomiseks tuleb kasutada rohkem meetmeid nii reostuse tekke vältimiseks kui ka selle likvideerimiseks ja kahju heastamiseks. Komisjon võtab 2021. aastal vastu õhku, vett ja pinnast hõlmava nullsaaste saavutamise tegevuskava.  

Kuidas ja milliste vahendite arvelt seda kõike ja enamgi veel on võimalik saavutada, sellest aga juba edaspidi. 

KAS TEADSID? 

Euroopa rohelise kokkuleppe osad:  

• Kõrgemate Euroopa Liidu kliimaeesmärkide seadmine 2030. ja 2050. aastaks. 
• Puhas, taskukohane ning kindel energia.  
• Tööstuse kaasamine puhta ringmajanduse saavutamiseks.  
• Ehitamine ja renoveerimine energia- ja ressursitõhusal viisil.  
• Säästvale ja arukale liikuvusele ülemineku kiirendamine.  
• Talust toidulauani: õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi kujundamine. Ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja taastamine.  
• Nullsaaste eesmärk mürgivaba keskkonna saavutamiseks.  
• Püüdlemine rohelise rahastamise ja roheliste investeeringute poole ning õiglase ülemineku tagamine.  
• Riikide eelarvete keskkonnasäästlikumaks muutmine ja õigete hinnasignaalide andmine. Teadusuuringute rakendamine ja innovatsiooni edendamine. 
• Haridus- ja koolitusvaldkonna kaasamine.  
• Rohevanne: ära tekita kahju.  
• Euroopa Liidu üleilmne juhtpositsioon. 
• Aeg tegutseda üheskoos – Euroopa kliimapakt. 
• Poliitikasuundade finantseerimist ja raha jagamist see lepe ei käsitle. 
   

Koja seisukohad 

Energiaintensiivsete ettevõtete konkurentsivõime võib väheneda 
Roheleppe ühe ohuna näeme, et see võib kahjustada mõne tööstussektori konkurentsivõimet, eelkõige energiaintensiivsete ettevõtete puhul. Kuigi Euroopa Komisjon plaanib teha ettepaneku süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohta teatavates sektorites, et vähendada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu, siis tagab see lahendus võrdse konkurentsikeskkonna vaid EL-i turul. 

Energia maksustamise muudatused võivad toimuda ilma Eesti nõusolekuta 
Komisjon teeb roheleppes ettepaneku läbi vaadata energia maksustamise direktiiv ning lubada Euroopa Parlamendil ja Nõukogul võtta ses valdkonnas vastu ettepanekuid kvalifitseeritud häälteenamusega, mitte ühehäälselt. Koja hinnangul ei ole uus kord Eesti riigi huvides. On oluline, et EL-i maksupoliitiliste otsuste vastuvõtmisel säiliks senine väikeriikide häält austav ühehäälsuse põhimõte. 

Jäätmete ekspordi keelustamine ei pruugi olla põhjendatud 
Roheleppes on toodud välja komisjoni seisukoht, et EL peaks lõpetama jäätmete ekspordi väljapoole EL-i. On küsitav, kas see ikka on mõistlik. Enne otsuse tegemist peab olema kõikide jäätmeliikide puhul tagatud võimalus, et neid on võimalik EL-is mõistlike kuludega käidelda. 

Artikkel ilmus esmakordselt kaubanduskoja ajakirja Teataja veebruar-märts numbris
Autor: Reet Teder, kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees