Rohepass - mis ja milleks?

„Rohepass“ on kõnekeelne väljend raamdokumendi kohta, mis ametlikult on Euroopa Liidus COVID-19 vastu vaktsineerimise, selle testimise ja sellest tervenemist kinnitavate koostalitlusvõimeliste tõendite, väljastamise, kontrollimise ja aktsepteerimise ühine raamistik.

Dokumendi õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste vaktsineerimis-, testimis- ja tervenemistõendite väljastamise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal. Lisaks vaktsineerimistõendile on sellega hõlmatud ka teised COVID-19 pandeemia vältel väljaantavad tõendid - dokumendid, mis tõendavad SARS-CoV-2 nakkuse testi negatiivset tulemust ja ka dokumendid, mis tõendavad, et inimene on tervenenud varasemast SARS-CoV-2 nakkusest.

St kavandatav Euroopa rohepass on:

• tõendiks selle kohta, et inimene on vaktsineeritud COVID-19 vastu (vaktsineerimistõend) ja / või;
• sisaldab hiljutiste SARS-CoV-2 nakkuse testide tulemusi (testimistõend) ja / või;
• sisaldab teavet inimese taastumise kohta SARS-CoV-2 infektsioonist (tervenemistõend).

Pass saab olema kättesaadav ELi kodanikele ja nende pereliikmetele, ELis elavatele kolmandate riikide  kodanikele ja külastajatele, kellel on õigus reisida teistesse liikmesriikidesse. See hakkaks kehtima kõigis ELi liikmesriikides ning Islandil, Liechtensteinis ja Norras. Ka Šveits võib otsustada selle kasutusele võtta.

Euroopa Komisjon ütleb, et rohepasside ehk koostalitlusvõimeliste tõendite väljastamise, kontrollimise ja aktsepteerimise ühine käsitus põhineb usaldusel. Liikmesriigi ametiasutused vajavad kindlust, et teise liikmesriigi väljastatud tõendile kantud teave on usaldusväärne, et tõend ei ole võltsitud, et see kuulub isikule, kes tõendi esitab, ja et igaühel, kes seda teavet kontrollib, on juurdepääs ainult minimaalselt vajalikule teabele. Selleks et tagada koostalitlusvõime ja võrdne juurdepääs, peaksid liikmesriigid väljastama rohelisi digitõendeid kas digitaalselt või paberil, või mõlemal kujul. Nii peaks tõendi omanikul olema võimalik taotleda tõendi paberkoopiat ja see saada või säilitada ja kuvada tõendit kaasaskantavas seadmes. Tõendil peaks olema koostalitlusvõimeline digiloetav vöötkood, mis sisaldab olulisi andmeid tõendi kohta ning tõendil olev teave peaks olema lisatud ka inimloetavas vormingus, kas trükituna või kuvatud lihttekstina. Kujundus peaks olema kergesti arusaadav ning tagama lihtsuse ja kasutajasõbralikkuse. Selleks et vältida vaba liikumise takistusi, tuleks tõendeid väljastada tasuta ja igaühel (vastava aluse olemasolul) peaks olema õigus tõend saada. Liikmesriigid peaksid väljastama rohelise digitõendi automaatselt või taotluse alusel ning pakkuma vajaduse korral tuge.

Rohepassi andmed

• Vaktsineerimistõend peab sisaldama järgmisi andmevälju: nimi: perekonnanimi (-nimed) ja eesnimi (-nimed), selles järjekorras:

sünnikuupäev;
haigus või haigustekitaja, mille vastu vaktsineeriti;
vaktsiin/profülaktika;
vaktsineerimiseks kasutatud ravim;
vaktsiini müügiloa hoidja või tootja;
järjekorranumber mitme vaktsineerimise/vaktsiinidoosi korral;
vaktsineerimise kuupäev, st viimase doosi saamise kuupäev;
vaktsineerimise liikmesriik;
tõendi väljastaja;
tõendi kordumatu tunnus.

• Testimistõend peab sisaldama järgmisi andmevälju: nimi: perekonnanimi (-nimed) ja eesnimi (-nimed), selles järjekorras:

sünnikuupäev;
haigus või haigustekitaja, mille suhtes testiti;
testi liik;
testi nimi (NAAT-testi korral ei ole kohustuslik);
testi tootja (NAAT-testi korral ei ole kohustuslik);
testi jaoks proovi võtmise kuupäev ja kellaaeg;
testi tulemuse esitamise kuupäev ja kellaaeg (antigeeni kiirtesti korral ei ole kohustuslik);
testi tulemus;
testimiskeskus või -asutus;
testimise liikmesriik;
tõendi väljastaja;
tõendi kordumatu tunnus.

• Tervenemistõend peab sisaldama järgmisi andmevälju: nimi: perekonnanimi (-nimed) ja eesnimi (-nimed), selles järjekorras;

sünnikuupäev;
haigus või haigustekitaja, millest isik on tervenenud;
esimese positiivse tulemuse andnud testi kuupäev;
testimise liikmesriik;
tõendi väljastaja;
tõend kehtib alates;
tõend kehtib kuni (mitte kauem kui 180 päeva pärast esimese positiivse tulemuse andnud testi kuupäeva);
tõendi kordumatu tunnus.

Tõendi kordumatuks tunnuseks, mida kasutatakse autentimiseks, andmete turvalisuse tagamiseks ja võltsimise eest kaitsmiseks on QR-kood.

Paraku ei tähenda ka rohepassi olemasolu, et liikmesriigid ei võiks piiranguid kohaldada (ka rohepassi omanike suhtes). Vaba liikumise suhtes kehtivad endiselt riiklikud piirangud, mis on määratletud ainult iga riigi võimete ja tervishoiusüsteemi võimekusega. Seetõttu jäävad piiriüleste reisijate suhtes kohaldatavad meetmed näiteks karantiin või isoleerimine, täiendav ja korduv testimine enne ja / või pärast saabumist kättesaadavaks ning liikmesriikide otsustada, ehkki kavandatud raamistik näeb ette soovitused riikidele piirduda absoluutselt vajalike piirangutega.

Milleks rohepass vajalik on?
Eelkõige Euroopa turismisektori päästmiseks, sest turismisektor on üks Euroopa majanduslikke mootoreid. Kõigi arengutasemega riikides sõltuvad miljonid töökohad ja ettevõtted tugevast turismisektorist, ning otseselt ja kaudselt annab turismisektor ligi 10% ELi SKPst. COVID- 19 pandeemia ja sellele vastusena kehtestatud piirangud on mõjutanud turismi raskelt - 2020 oli turismi jaoks halvim aasta. Euroopas vähenes saabunute arv 2020. aastal 69% ja jaanuaris 2021 85% (võrreldes varasema perioodiga). Olukord on eriti keeruline EL-i riikides, mis on peamised turismisihtkohad -  Itaalia, Kreeka, Portugal, Malta, Küpros, Hispaania ja Prantsusmaa. Hinnanguliselt kaotab COVID-19 puhangu tagajärjel ELi turismitööstus, kus töötab umbes 13 miljonit inimest, ca miljard eurot tulu kuus (andmed pärinevad Euroopa Majandus – ja Sotsiaalkomitee arvamusest rohelise digitõendi kohta).

Tulevikku vaadates hindab Maailma Turismiorganisatsioon rahvusvahelise reisimise võimalikku taastumist 2021 aasta teisel poolel. See põhineb mitmel teguril, eriti reisipiirangute olulisel kaotamisel, vaktsineerimisprogrammide edukusel ja ühtlustatud protokollide, eelkõige EL rohepassi kasutuselevõtul.