Rootsi turg – mida silmas pidada?
Suursaadiku Merle Pajula sõnul oli tegelikult ootuspärane, et lühiseminarile on kohale tulnud nii palju inimesi. „Rootsis on praegu kõik väga hästi – majandus kasvab, inimesed on rahul ning kõik toimib praegustele vajadustele vastavalt,“ kinnitas Pajula. Kuna valitsus vahetub alles kahe aasta pärast, siis lähiaastatel kategoorilisi muutusi tema sõnul tulemas pole. See on ka põhjus, miks võib julgelt praegu Rootsi turu poole vaadata.
Kuna kohtumisel osales nii alles Rootsi suunas mõtlejaid kui seal juba tegutsevaid ettevõtjaid, siis oli nii mõnelgi osalisel mõningane kogemus juba olemas ning said oma teadmisi ka teistega jagada.
Kuidas Rootsi turule siseneda?
Esimesena asjana tuleb silmas pidada seda, et Rootsi on suurem kui see kaardil tundub. See omakorda tähendab aga seda, et piirkonniti võivad vajadused olla erinevad. Näiteks ei ole pealinnas Stockholmis vaja puitmajade ehitajaid. Seda teenust on mõistlikum pakkuda piirkondadesse, mis on pealinnast kaugemal ja mis kvalifitseeruvad pigem suvila- ja puhkepiirkondadeks.
Pajula sõnul on lihtsam löögile pääseda 600 km Stockholmist eemal. Samas tuleb tema sõnul silmas pidada, et iga kohalik omavalitsus on Rootsis autonoomne, mistõttu on neil endil õigus otsustada, mida ja kuidas nad teevad. Kohalolijatest ütles nii mõnigi, et on läbi riigihangete Rootsi mõnele kohalikule omavalitsusele oma teenuseid või tooteid müünud. Kusjuures pole riigihanke võitmise võtmeteguriks olnud odavaim hind. Oluline on kindlasti tähtaegadest kinnipidamine.
Samas tuli kohtumisel välja see, et ükskõik mis teenuse või kauba pakkumisel Rootsi turule, on soovitatav omada kohapeal mõnda partnerit, keda rootslane usaldab. Näiteks on väga keeruline pakkuda oma toidutoodangut otse mõnele kohalikule jaeketile. Rootslane on üldjuhul väga konservatiivne ega julge proovida uusi asju. Seega on soovituslik asjale läheneda näiteks läbi hulgimüüja, kes on kohapeal võimeline vanu eelaimdusi ja harjumusi muutma.
Rootslaste jaoks on heaks sõnaks ka see, kui soomlased on sama toodet või teenust juba kasutanud ja nende poolt on positiivne referents olemas.
Aga mida rootslastega suhtlemisel kindlasti silmas pidada?
Seminaril tuli välja ka see, et oma Rootsi partneritele tuleks kindlasti Eestit reaalselt tutvustada. Nimelt pole paljud Eestis käinud ja eeldavad, et tegemist on Peterburi eesaia või Minski tagaaiaga. Seega tuleb rootslased tuua Eestisse kohale ja eelarvamused muutuvad koheselt.
Rootslased oskavad väga hästi inglise keelt – isegi paremini kui eestlased. Samas oled alati eelisseisuses kui vestled nendega rootsi keeles. Seega tasub Rootsi turule sisenemisel leida endale ka rootsikeelt kõnelev töötaja. Samuti tuleb silmas pidada, et rootslastega peab palju rääkima, kasvõi tühjast-tähjast, kuid small talk on nende jaoks väga oluline.
Kindlasti tuleb arvestada, et õhtusel ajal on rootslased pühendunud perele ja pole viisakas neid õhtusel ajal tülitada. Ärikingituste tegemisel ja ka lõuna/õhtusöögile kutsumisel tuleb olla ettevaatlik ja pigem eelnevalt küsida, kas kingituste vastuvõtmine antud ettevõttes on aktsepteeritud.
Kolm n.-ö. viisakusreeglit, millest Rootsi partneriga suheldes alati silmas pidada:
- vasta alati e-kirjadele;
- kui telefonile vastata ei saa, siis helista tagasi;
- mitte kunagi ära muuda kokkulepitud kohtumist.
Räägime Rootsi turust ka edaspidi
Seekordne seminar oli vaid põgus ülevaade Rootsi turust ja sealsetest võimalustest. 17. mail korraldab kaubanduskoda Ekspordi Akadeemia raames koolituse, mis lisaks ekspordialastele nõuannetele keskendub just Rootsi eksportimisele.
Järgmine taoline hommikukohvi kohtumine toimub 21. veebruaril, mil ettevõtjatel on võimalik kohtuda Eesti suursaadikuga Kopenhaagenis (Taani) hr Märt Volmeriga.