Samm edasi võitluses organiseeritud kuritegevusega
Eelmise aasta (2022) mais tuli Euroopa Komisjon (EK) välja ettepanekuga võtta vastu direktiiv, millega kehtestatakse kriminaalkaristused isikutele, kes rikuvad piiravaid meetmeid käsitlevat ELi õigust, ning direktiiv kriminaaltulu jälitamise ja konfiskeerimise kohta. Eesmärgiks piirata piiravaid meetmeid (st sanktsioone) rikkuvate oligarhide ning ebaseaduslikust tulust kasu saavate kurjategijate tegevust eelkõige nende varade varade sissenõudmise ja konfiskeerimise kaudu. Samuti nägi EK selles olulist vahendit ELi piiravate meetmete rakendamise tugevdamiseks. Liit on kehtestanud mitmeid piiravaid meetmeid Venemaa ja Valgevene üksikisikute ja äriühingute vastu ning valdkondlikke meetmeid, millest mõned pärinevad 2014. aastast. ELi piiravate meetmete rakendamine pärast Venemaa agressiooni Ukraina vastu näitab, kui keeruline on kindlaks teha varasid, mis kuulusid oligarhidele, kes peidavad neid eri jurisdiktsioonides keerukate õigus- ja finantsstruktuuride kaudu.
Nüüd, 12.12.2023 jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu selle direktiivi osas põhimõttelisele kokkuleppele. Sellega soovitakse ajakohastada kriminaaltulu jälitamist ja konfiskeerimist käsitlevaid õigusnorme.
Nagu EK on öelnud, on uus direktiiv raske ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses keskse tähtsusega. Sellega soovitakse piirata kurjategijate suutlikkust oma tegevust jätkata ja laiendada ning samuti takistada võimalusi kriminaaltulu investeerida ja sedakaudu nö majandusse imbuda. Kavandatud eeskirjad hõlmavad ka karistusi piiravate meetmete rikkumise eest, tagades sanktsioonide rikkumisest saadava tulu tõhusa jälitamise, kindlakstegemise, arestimise, konfiskeerimise ja haldamise.
Pärast vastuvõtmist uus ELi direktiiv:
- Laiendab võimalusi (kuritegude loetelu) kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimiseks. Eelkõige kuuluvad sellesse ELi toimimise lepingu artiklis 83 loetletud kuriteod ja kuriteod, mille määratlemine on ELi tasandil ühtlustatud. Peale selle veel kuriteod, mida panevad tavaliselt toime kuritegelikud organisatsioonid. Lisaks sisaldab see kuritegusid, mis on seotud liidu piiravate meetme rikkumisega. Vara jälitamise ja kindlakstegemise eesmärgil on hõlmatud kuriteod, mille eest määratava karistuse ülemmäär on vähemalt aastane vabadusekaotus.
- Suurendab vara tagasivõitmise ja konfiskeerimise kohta pädevate asutuste suutlikkust vara kindlaks teha, arestida ja hallata.
- Parandab ja laiendab konfiskeerimissuutlikkust, et hõlmata kogu kuritegelike organisatsioonide asjaomane kuritegelik tegevus, luues niiviisi võimaluse konfiskeerida kogu asjaomane vara.
- Parandab kõigi vara tagasivõitmisse kaasatud asutuste koostööd ning edendab vara tagasivõitmisel strateegilisema lähenemisviisi rakendamist.
- Sätestab liikmesriikidele kohustus luua vähemalt üks kriminaaltulu jälitamise talitus, mille ülesannete hulgas on ülesanne jälitada ja teha kindlaks nende isikute ja üksuste vara, kelle suhtes kohaldatakse liidu piiravaid meetmeid. Samuti antakse sellele volitus võtta viivitamata meetmeid asjaomase vara ajutiseks arestimiseks.
- Näeb ette asutada kõigis ELi liikmesriikides varahaldusbürood, et tagada, et arestitud vara ei kaotaks oma väärtust, ja võimaldada müüa külmutatud vara, mis on väärtuse kaotamise ohus või mille ülalpidamine on kulukas.
- Hõlbustab ohvrite õigust hüvitisele, võimaldades vajaduse korral hüvitist konfiskeeritud vara kaudu.
- Tugevdab kaitsemeetmeid, et tagada mõjutatud isikutele vajalikud ja tõhusad õiguskaitsevahendid, saada teavet ja vaidlustada kohtuotsuseid.
Edasised sammud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu saavutatud poliitilise kokkuleppe peavad nüüd kaasseadusandjad ametlikult heaks kiitma. Pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist jõustub direktiiv 20 päeva pärast selle avaldamist ja liikmesriikidel on direktiivi sätete siseriiklikku õigusesse ülevõtmiseks aega 30 kuud.
Proposal for a Directive on asset recovery and confiscation