Sõjategevuse mõjud Eesti ettevõtetele

Eesti Kaubandus- Tööstuskoda pöördus Vabariigi Valitsuse, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumi poole seoses sõjategevuse mõjudega Eesti ettevõtetele. Kaubanduskoda andis lühiülevaate ja tegi mitmeid ettepanekuid, mis aitaksid sõjategevusega seotud negatiivset mõju leevendada või ära hoida. Järgnevalt on välja toodud ettevõtete mured.

Maagaasiga seotud probleem
Eesti sõltub praegu suures ulatuses Venemaalt imporditavast gaasist ning sellega kaasneb risk, et kui mingil põhjusel katkeb Venemaa gaasi import, siis tuleb Eestil tõenäoliselt teatud perioodi möödudes kehtestada maagaasi tarbimispiirangud.

Kaubanduskoda peab hädavajalikuks rajada kiirkorras Eestisse või meie lähipiirkonda koostöös Läti ja Soomega piirkondlik veeldatud maagaasi terminal. Eesti riik peaks sel teemal tegema tihedat koostööd erasektoriga ning tagama, et terminali rajamisel ei kerkiks esile bürokraatlikke takistusi ning kogu protsessi saaks võimalikult kiiresti ellu viia. Lisaks peaks riik olema valmis selleks, et LNG-terminali rajamiseks võib erasektoril tekkida vajadus riigipoolse otsese või kaudse toetuse järele.

Riigihangetega seotud probleemid ja võimalikud lahendused (ehitustööd ja kestvuslepingud)
Sõjategevus Ukrainas on olulisel määral tõstnud ehitusmaterjalide hindasid ning raskendanud eelkõige nende ehitusmaterjalide kättesaadavust, mida varasemalt imporditi suures mahus Venemaalt, Valgevenest või Ukrainast. Ehitustööde otsene kallinemine läbi nende hinnatõusude on tänases teadmises 15-20% ja seda olukorras, kus ehitustegevuse peatöövõtu ärikasumi marginaalid on 2-3%. Eeltoodud põhjustel võib peagi tekkida olukord, kus suur osa riigihangete teel tellitud ehitustöödest seiskub 1-2 kuu jooksul, sest ehitusettevõtjad ei ole võimelised sellises mahus hinnatõusu kandma. Lisaks ei ole võimalik kõiki ehitustöid teostada lepingus varasemalt kokku lepitud tähtaegadel. Paljud projektid on seotud ka toetusrahade kasutamisega, kus võib tekkida oht, et toetused nõutakse tagasi, kui teatud tähtajaks pole projekt lõpetatud.

Kaubanduskoja ettepanekud:

• Ukraina sõjast tingitud ettenägematu hinnatõusu kompenseerimine on mõistlik teostada läbi indekseerimise. Võimalusel tuleks indekseerimist rakendada tagasiulatuvalt alates märtsi algusest. Hoonete ehituse objektidel võiks seda teha läbi ehitushinnaindeksi (EHI), korrigeerides igakuiseid teostatud tööde akte vastavalt EHI kumulatiivsele muutusele võrreldes veebruariga 2022. Teedeehituse objektidel on Transpordiametile tehtavate tööde puhul bituumeni (asfalti olulisim kulukomponent) hind indekseeritud, kuid lisaks oleks vajalik katta veel mõnede põhimaterjalide ning mehhanismide lisakulud. Lisaks ehitustöödele võib olla vajalik indekseerimise rakendamine ka kestvuslepingute osas, mis on sõlmitud riigihanke kaudu, näiteks jäätmekäitlus, teehooldus või reisijate vedu. Nende lepingute osas võiks indekseerimine toimuda näiteks tarbijahinnaindeksi muutuse alusel. Seega tuleks anda selged juhised vähemalt Vabariigi Valitsuse tasemel indeksi kasutamise võimaldamiseks hankelepingutes hindade korrigeerimisel. Vajadusel tuleks kiirkorras täiendada riigihankeseadust.
• Kui enne Ukraina sõja algust sõlmitud ehitustööde lepinguid ei ole võimalik tähtaegselt ellu viia Ukraina sõjast tingitud põhjustel, siis tuleks hankijal pikendada ehitustööde lõpptähtaega. Lisaks tuleks hoiduda sanktsioonide rakendamisest, kui ehitusettevõtjal ei ole võimalik Ukraina sõjast tingitud põhjustel ehitustöid lepingus kokku lepitud ajagraafikus ellu viia. Vabariigi Valitsus võiks koostada hankijatele vastavad juhised.
• Kasutusele tuleks võtta meetmeid ehitusettevõtetele täiendavate käibevahendite võimaldamiseks ja hinnatõusu riskide maandamiseks. Selleks tuleks lühendada tellijapoolseid maksetähtaegasid 14 päevale, mida arvestatakse teostatud tööde akti kinnitamise, mitte arve esitamise kuupäevast ja akti läbivaatamine toimuks 5 tööpäeva jooksul. Samuti tuleks võimaldada riigihangete lepingutes materjalide tellimiseks ettemakseid ning kaaluda tuleks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse poolseid garantiisid nende ettemaksete tagamiseks. Kaaluda tuleks ka täitmistagatiste vähendamist.
• Ettepanekud seoses uute ehitustööde hangetega. Hoonete ehituse lepingud tuleks siduda ehitushinnaindeksiga, kus baasindeksiks on pakkumuse esitamise kuu. Indeksiga tuleks akte korrigeerida igakuiselt. Alla 6-kuulise tähtajaga lepingud võiksid jääda indekseerimata. Teedeehituses tuleks kasutada põhikomponentide hinnamuutuste +/- kompenseerimise mehhanismi sarnaselt bituumeni hinnamuutuste kompenseerimisele. Täitmistagatisi tuleks vähendada 10%-lt 5%-ni. Transpordiameti lepingutes tuleks garantiiaja tagatised vähendada 5% pealt 3% peale (kehtivad 5 aastat). Kõik esitatavad tagatised arvutataks ilma käibemaksuta summast.
• Majanduse jahtumise ja erakapitali investeerimisotsuste edasilükkumise faasis peaks avalik sektor jätkama oma plaanilisi investeeringuid senises rahalises mahus. Hinnariski jaotamiseks tuleks võimalikult kiiresti anda hankijatele Vabariigi Valitsuse poolne käitumisjuhis.

Koda juhtis valitsuse tähelepanu ka teistele sõjategevusega seotud mõjudele. Paljude sektorite (nt ehitus, puidutööstus ja sellega seotud valdkonnad, masina ja metallitööstus, põllumajandus, transiidiga seotud ettevõtted, keemiatööstus) jaoks on mõju ilmselt väga ulatuslik. Suuremat mõju ettevõtetele ja majandusele näeme olulise tooraine impordi võimaluste äralangemises sõjapiirkonnast. Selle negatiivse mõju leevendamiseks võiks riiklikud struktuurid toetada ettevõtteid uute võimalike tarnekanalite leidmisel ning lisaks vajaksid ettevõtted toetusmeedet tarneahelate ümberkujundamiseks.

Puidu, kui kohaliku ressursi, kättesaadavust aitaks tagada see, kui ajutiselt ja piiratud mahus suurendada raiemahtusid. Mõnevõrra väiksemat mõju avaldab ettevõtetele ekspordi vähenemine sõjapiirkonda. Sõjategevuse tõttu on vähenenud ettevõtete kindlustunne, mille tõttu on edasi lükatud ka mitmeid investeeringuid. Ettevõtetele valmistab täiendavaid raskusi ka kiire hinnatõus, sh energiakandjate hinnatõus, mida alati ei ole võimalik koheselt lepingupartneritele üle kanda. Ettevõtted on andnud märku ka välistööjõuga seotud muredest, näiteks hooajatöötajate lühiajalist töötamist ei ole võimalik pikendada ning isegi erandkorras ei ole võimalik tööle võtta spetsiifiliste oskustega Venemaa ja Valgevene kodanikest töötajaid. Lisaks võib ettevõtetel tekkida eelpoolnimetatud põhjustel likviidsusprobleeme. See võib juhtuda näiteks olukorras, kus uutele tarnijatele tuleb teha suures mahus ettemakseid. Seetõttu on mõistlik riigil näha ette täiendavaid toetusmeetmeid ettevõtete likviidsuse toetamiseks.